PROTOKOLL

Rae: Aruküla kogukonnakohtu protokollide nöörraamat (1877-1885)

LeidandmedEAA.2640.1.16
Kaader
23
24
25
Daatum15.02.1878
Protokolli number5
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Madis Korbman Peakohtumees
Tõnu Steinmann Kohtumees
Mart Kütti Kohtumees
Friedrich Wachtrick Kirjutaja

Aruküla Luime perest Pertel Promann astus kohtu ette ja kaebas Lagedilt Kersa Ottu Penter peale, et Ottu Penter on 13 Janu s.a. õhtu hirmsa roppu tiutamise sanadega teda sõimanud Kulli kassarmi juures, habi ja ropp on seda nimetada.

Seda on pealt kuulnud Lagedilt Juhan Urman ja Arukülast Tallitaja Tõno Bomberg kuulnud seda oma koio õue.

Weel kaebab Pertel Promann et 17mal Jan. s.a. Tema olnud Kulli külas Tõnikse peres warrul, Lagedi palgiwoor läinud sealt mööda (õhtu) siis on Pertel Proomann kuulnud et tralli ja kisa olnud ja teda on ka nimetud see tralli sees Luime Pertel, must põrsas praegud ja ära söödud, siis on Pertel Prooman üle aja läinud ja ütteld: Miks Sina mind sõimad ja tiutad, pea kinni ütle ometi: aga tema on ikka tralliga edasi läinud, olnud palgi koorma otsas pea kassuka krae sisse tõmmatud. Pärtel tõmand mütsi peast ära aga see mees ei ole sanaga lausunud waid pea weel rohkem krae sisse tõmmand ja edasi läinud Pärtel Proomann ei ole teda mitte tunnud, muud kui et ta Lagedi mees on, sest et ta palgi wooriga olnud.

Weel kaebab Pertel Prooman et tema on 18 Jan. s.a. kodu tulnud, temaga olnud weel järsilt Mikku koha p. Jaan Solbprük, Luime Jakob Bömberg Jarsilt Madis Bömberg need nimetud mehed on kõik ühes koos pujatu soo peal Lagedi Palgi woori wasta tulnud: Esimine ots saanud jo neist mööda siis on suur kisa hakanud, üks ütteld: Luime musst kult Luime mustad kuldid, siis ütteld Luime Jakob Bömberg: Lähme küsime mis mees see on et ta tohib sõimata ja jooksnud nende järel, aga see mees on esimise koorma peale jooksnud ja ära sõitnud, üks mees tulnud kolme hobusega järele, see olnud Lagedilt Juhan Urmann. Siis kusind Aroküla mehed: kelle see hobune on, tema wastand see on selle mehe hobune kes Teid sõimas ja ära jooksis, siis pidanud Madis Bömberg see hobune seisus ja ootand et Lagedi mehed tulewad tagasi ja siis saab näha kes se on kes sõimas: et tema nimi teada saaks aga naad on sõitnud edasi ja ei ole mitte hobuse järele tulnud, et Lagedi mehed jo ligi werst maad eemal olnud ei ole Aruküla mehed seda hoost lahti lasta: et see wõib olla kui meie hobuse lahti laseme et ta edasi lähäks aga juhtub raudtee peale ehk muijale kuskile onnetust saama, siis meie peame see eest wastutama, siis pidand nõu et 2-3 sada sammu koweraks see tee saab kui meie hobuse kohtu maja juure talutame aga see muidui ei aita sest uksi edasi teda minna meie ei lase ja see mees peab tulema oma nime ülese andma. Madis Bömberg talutas see hobune kohtu maja juure ja wõtnud rakkest lahti ja pannud rehe alla sööma.

Jaan Krug sai kohtu ette huutud aga tema ema tuli ilma kutsumata suure jämeda sanadega kohtu ette kohus kaskis teda oodata ja pärast oma kaeptust ülese anda.

Jaan Krug astus kohtu ette ja temal ei olnud ühtigi see wastu waidlemist et tema pole sõimanud, ta ütleb see kord ennast joonud olnud kui ta Tõnikse pere kohal trallidand ja puiatu soo peal on ütteld: Luime must kult, selleparast et Pertel Broman möda woeraid waldasi jookseb.

Lagedilt Juhan Urmann astus kohtu ette ja tema tunnistab et Lagedi poisid on enne üsna rahul olnud aga kui Aruküla poisid on neist mööda saand siis hakkand suur kisa ja kära ja Aruküla poisid jooks järele aga kätte ei ole saand, siis kusinud tema kaast kelle see esimine hobune on. Juhan Urman on wastand see on Metsawahi siis ütteld kelle see teine. Juhan Urman wastand see on peremehe hobune aga selle mehe kaas kes Teid soimas.

Weel tunnistab Juhan Urman et üks nadal enne seda on Lagedi mehed Kulli kassarmi juures hirmus roppuste soimand ja see soimaja old Otto Pender ta on nii roppuste soimand (et seda ei julge ükski kirja panna).

Kohtu wanem: Maddis Korbmann (allkiri)

Kohtu käemehed: Tõnno Steinman (allkiri) Mart Kütti XXX

Kirjutaja F. Wachtrick (allkiri)

Aruküla Luime perest Pertel Promann astus kohtu ette ja kaebas Lagedilt Kersa Ottu Penter peale, et Ottu Penter on 13 Janu s.a. õhtu hirmsa roppu tiutamise sanadega teda sõimanud Kulli kassarmi juures, habi ja ropp on seda nimetada.

Seda on pealt kuulnud Lagedilt Juhan Urman ja Arukülast Tallitaja Tõno Bomberg kuulnud seda oma koio õue.

Weel kaebab Pertel Promann et 17mal Jan. s.a. Tema olnud Kulli külas Tõnikse peres warrul, Lagedi palgiwoor läinud sealt mööda (õhtu) siis on Pertel Proomann kuulnud et tralli ja kisa olnud ja teda on ka nimetud see tralli sees Luime Pertel, must põrsas praegud ja ära söödud, siis on Pertel Prooman üle aja läinud ja ütteld: Miks Sina mind sõimad ja tiutad, pea kinni ütle ometi: aga tema on ikka tralliga edasi läinud, olnud palgi koorma otsas pea kassuka krae sisse tõmmatud. Pärtel tõmand mütsi peast ära aga see mees ei ole sanaga lausunud waid pea weel rohkem krae sisse tõmmand ja edasi läinud Pärtel Proomann ei ole teda mitte tunnud, muud kui et ta Lagedi mees on, sest et ta palgi wooriga olnud.

Weel kaebab Pertel Prooman et tema on 18 Jan. s.a. kodu tulnud, temaga olnud weel järsilt Mikku koha p. Jaan Solbprük, Luime Jakob Bömberg Jarsilt Madis Bömberg need nimetud mehed on kõik ühes koos pujatu soo peal Lagedi Palgi woori wasta tulnud: Esimine ots saanud jo neist mööda siis on suur kisa hakanud, üks ütteld: Luime musst kult Luime mustad kuldid, siis ütteld Luime Jakob Bömberg: Lähme küsime mis mees see on et ta tohib sõimata ja jooksnud nende järel, aga see mees on esimise koorma peale jooksnud ja ära sõitnud, üks mees tulnud kolme hobusega järele, see olnud Lagedilt Juhan Urmann. Siis kusind Aroküla mehed: kelle see hobune on, tema wastand see on selle mehe hobune kes Teid sõimas ja ära jooksis, siis pidanud Madis Bömberg see hobune seisus ja ootand et Lagedi mehed tulewad tagasi ja siis saab näha kes se on kes sõimas: et tema nimi teada saaks aga naad on sõitnud edasi ja ei ole mitte hobuse järele tulnud, et Lagedi mehed jo ligi werst maad eemal olnud ei ole Aruküla mehed seda hoost lahti lasta: et see wõib olla kui meie hobuse lahti laseme et ta edasi lähäks aga juhtub raudtee peale ehk muijale kuskile onnetust saama, siis meie peame see eest wastutama, siis pidand nõu et 2-3 sada sammu koweraks see tee saab kui meie hobuse kohtu maja juure talutame aga see muidui ei aita sest uksi edasi teda minna meie ei lase ja see mees peab tulema oma nime ülese andma. Madis Bömberg talutas see hobune kohtu maja juure ja wõtnud rakkest lahti ja pannud rehe alla sööma.

Jaan Krug sai kohtu ette huutud aga tema ema tuli ilma kutsumata suure jämeda sanadega kohtu ette kohus kaskis teda oodata ja pärast oma kaeptust ülese anda.

Jaan Krug astus kohtu ette ja temal ei olnud ühtigi see wastu waidlemist et tema pole sõimanud, ta ütleb see kord ennast joonud olnud kui ta Tõnikse pere kohal trallidand ja puiatu soo peal on ütteld: Luime must kult, selleparast et Pertel Broman möda woeraid waldasi jookseb.

Lagedilt Juhan Urmann astus kohtu ette ja tema tunnistab et Lagedi poisid on enne üsna rahul olnud aga kui Aruküla poisid on neist mööda saand siis hakkand suur kisa ja kära ja Aruküla poisid jooks järele aga kätte ei ole saand, siis kusinud tema kaast kelle see esimine hobune on. Juhan Urman on wastand see on Metsawahi siis ütteld kelle see teine. Juhan Urman wastand see on peremehe hobune aga selle mehe kaas kes Teid soimas.

Weel tunnistab Juhan Urman et üks nadal enne seda on Lagedi mehed Kulli kassarmi juures hirmus roppuste soimand ja see soimaja old Otto Pender ta on nii roppuste soimand (et seda ei julge ükski kirja panna).

Kohtu wanem: Maddis Korbmann (allkiri)

Kohtu käemehed: Tõnno Steinman (allkiri) Mart Kütti XXX

Kirjutaja F. Wachtrick (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS