Kabala: Protokolliraamat (10.1877-11.1878)
| Leidandmed | EAA.3443.1.7 |
|---|---|
| Kaader |  6  7 |
| Daatum | 04.11.1877 |
| Protokolli number | 237 |
| Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jürri | Kuldkepp | Peakohtumees | |
| Hans | Wain | Kohtumees | |
| Jaan | Sammul | Kohtumees | |
Uehhendamine
§1.
Kabbala walla
§ 2.
Igga perremees maksab kapitaliks sisse kas 10 Rbl ehk 5 Rbl. öbe, essiteks, ja on nõu eddespiddi sedda kassa suuremaks kaswatada, kui § 9 sees nõutud üks meel sedda tullusaks arwab. Kes peale essimise sisse maksmise iljemalt makswad, peawad nõnda paljo maksma, kui teistest jubba sees on.
§ 3.
Selle rahhast (§ 2) tassutakse sellele, kelle rehhe tuba ärrapolleb, 200 Rbl. /kkssada rubla/ ja annawad kassa liikmed peale seda ülles ehhitamisse abbi /ükstuhat lesikat õlga ja /kakssadda wiiskümmend/ 250 jalla pääwa, — weawad kõige kaugemalt 43 wersta /neljakümmne wie/ pealt se kassast wälja maksetud rahhaga ostetud /kakssada/ 200 palki, wiis sülda pikad ja 7— 8 tolli jämmedad, ja igga palgi kõrwa wiis latti ehhitusse juure.
§ 4
Sedda abbi § 3 pärriwad need kelle kohta õnnetud piksetulle ehk kurja innimese ehk koggemata juhtumisse läbbi on tulnud, — kui perremehhe enese holetusse läbbi one ärra põlleb, ehk sedda wälja paistab, et temma sedda kui meelega teinud, siis ei olle temmaö mingi sugust abi perrimise õigust
§ 5.
Kes omma tallo-kohha ärra müüb, peab ostja sedda wiisi kaupa teggema, et rahha mis sesinatse ühhendamisse (§ 2) on sissemaksetud, mitte wälja ei nõuta, waid sedda üksnes siis taggasimaksetakse, kui kõik perremehhed, kes sellesinnatse ühhendamisse sees on, sellest ennast lahko lööwad ja sedda eddespiddi ennam ei soowi üllespidada.
Nõnda suggune lahkuminne ei wõi agga mitte enne ettewõetud saada; kui kajo mis ehk sell ajal on juhtunud, enne tassutud ja one walmis tehtud saanud.
§ 6.
Kes pankrotiks jääb ja konkursi alla langeb, nõnda sammoti ka se perremees, kellel kaks rehhe tubba ja nende mõllematte est on sisse maksnud, kui edespidi teist ärrakautab, siis saawad omma sissemaksetud rahha keige intressidega taggasi, agga ei ikka mitte enne kui õnnetuse korral selle abiks pealt ärra on wõetud, mis (§ 3) nõuab, — kui kahhe rehhe toa kõrwast üks ärra kautakse, jääb ka kõik orjus mis raha maksu kõrwa käib, selle kohha pealt mahha.
§ 7.
Rahha mis sissemaksetud (§ 2) saab kohhe intressi peale pandud.
§ 8.
Selle kassa tallitajaks ja abbi andmisse toimetajaks arwawad temma liikmed eneste keskelt kolm meest, kes igga piddi jo selle est hoolt kannawad, mis asi tarwitab ja tallitada nõuab.
§ 9.
Need kolm meest (§ 9) saawad koggokonna kohto ees sel kombel wallitsedud, kuidas suurem jaggo ehk ülle poole kassa ossalised soowiwad, agga kui ükskord lahkumisse kord kätte peaks juhtoma ja peaks nõu ollema, et sesinnane ühhendaminne saab ärrakantud, siis on tarwis et kaks jaggo mehhi kolmanda wasto sedda nõuab.
§ 10.
Saab koggokonna kohhus pallutud, et sedasinnast ühhendamisse kirja omma protokolli ülles wõttab, selle tunnistuseks, et se assi kindlaks jääb, kirjotab igga mees kes selle asjast osa wõttabsinna omma nimmi alla.
Kassa estseisjaks sai arwatut
Uehhendamine
§1.
Kabbala walla
§ 2.
Igga perremees maksab kapitaliks sisse kas 10 Rbl ehk 5 Rbl. öbe, essiteks, ja on nõu eddespiddi sedda kassa suuremaks kaswatada, kui § 9 sees nõutud üks meel sedda tullusaks arwab. Kes peale essimise sisse maksmise iljemalt makswad, peawad nõnda paljo maksma, kui teistest jubba sees on.
§ 3.
Selle rahhast (§ 2) tassutakse sellele, kelle rehhe tuba ärrapolleb, 200 Rbl. /kkssada rubla/ ja annawad kassa liikmed peale seda ülles ehhitamisse abbi /ükstuhat lesikat õlga ja /kakssadda wiiskümmend/ 250 jalla pääwa, — weawad kõige kaugemalt 43 wersta /neljakümmne wie/ pealt se kassast wälja maksetud rahhaga ostetud /kakssada/ 200 palki, wiis sülda pikad ja 7— 8 tolli jämmedad, ja igga palgi kõrwa wiis latti ehhitusse juure.
§ 4
Sedda abbi § 3 pärriwad need kelle kohta õnnetud piksetulle ehk kurja innimese ehk koggemata juhtumisse läbbi on tulnud, — kui perremehhe enese holetusse läbbi one ärra põlleb, ehk sedda wälja paistab, et temma sedda kui meelega teinud, siis ei olle temmaö mingi sugust abi perrimise õigust
§ 5.
Kes omma tallo-kohha ärra müüb, peab ostja sedda wiisi kaupa teggema, et rahha mis sesinatse ühhendamisse (§ 2) on sissemaksetud, mitte wälja ei nõuta, waid sedda üksnes siis taggasimaksetakse, kui kõik perremehhed, kes sellesinnatse ühhendamisse sees on, sellest ennast lahko lööwad ja sedda eddespiddi ennam ei soowi üllespidada.
Nõnda suggune lahkuminne ei wõi agga mitte enne ettewõetud saada; kui kajo mis ehk sell ajal on juhtunud, enne tassutud ja one walmis tehtud saanud.
§ 6.
Kes pankrotiks jääb ja konkursi alla langeb, nõnda sammoti ka se perremees, kellel kaks rehhe tubba ja nende mõllematte est on sisse maksnud, kui edespidi teist ärrakautab, siis saawad omma sissemaksetud rahha keige intressidega taggasi, agga ei ikka mitte enne kui õnnetuse korral selle abiks pealt ärra on wõetud, mis (§ 3) nõuab, — kui kahhe rehhe toa kõrwast üks ärra kautakse, jääb ka kõik orjus mis raha maksu kõrwa käib, selle kohha pealt mahha.
§ 7.
Rahha mis sissemaksetud (§ 2) saab kohhe intressi peale pandud.
§ 8.
Selle kassa tallitajaks ja abbi andmisse toimetajaks arwawad temma liikmed eneste keskelt kolm meest, kes igga piddi jo selle est hoolt kannawad, mis asi tarwitab ja tallitada nõuab.
§ 9.
Need kolm meest (§ 9) saawad koggokonna kohto ees sel kombel wallitsedud, kuidas suurem jaggo ehk ülle poole kassa ossalised soowiwad, agga kui ükskord lahkumisse kord kätte peaks juhtoma ja peaks nõu ollema, et sesinnane ühhendaminne saab ärrakantud, siis on tarwis et kaks jaggo mehhi kolmanda wasto sedda nõuab.
§ 10.
Saab koggokonna kohhus pallutud, et sedasinnast ühhendamisse kirja omma protokolli ülles wõttab, selle tunnistuseks, et se assi kindlaks jääb, kirjotab igga mees kes selle asjast osa wõttabsinna omma nimmi alla.
Kassa estseisjaks sai arwatut