Nr 183 protokolli edasiminek 2 nõudmise punkt tullekassa raha Palomõisa hoonete eest mes kohe mastu pidi olema aga Pankist massmada om 23 rbl 49 1/2 kop

3.kontrakti pera pidi rentnik Pank ristikheinale 5 1/2 puuda gipsi külwama wakka maa pääle ning 36 waka maad oli gipsiga külwa mes wälja teeb 200 puuda a 4 kop= 8 rubl päält selle woori raha irpovkast 25 kop puuda päält teep 50 kop ja tambimine  a 3 kop puudalt 6.- ja jahwatamine 7 rbl 20 kop wälja wedamise eest nurme 2 rbl 80 kop ja 12 töö mehe päew külwmine 10 rbl, ühte kokko 74 rbl

4.korstna pühkimise eest ega korstna eest  1 rbl pidi ette mastu olema

5. Peab rentnik mõna majan üürnike, mes kontraktin kõwaste keeltu om, sest et nee mõna rahwa tarbeks om.

Rentnik P.Pank tulli ette ning antse wastust mino om kutsutu 21 Junis kogu konna kohtuse aga mulle anti käsk sel samal päewal kell 8 homongu seda mida üks mõtsa waht toonu olew kui mino kotton es ole.

Wolitetu walitseja Böning ütles see kassu antmisse ka tõtteste nii ildas jäänu olew, mes annetuse läbi om tulnu.

1. P.Pank antse wastust mina ostsen A.Waldneri käest 950 wakka kartohwlit mes pääle mina 100 rbl Waldnerile ära masse , ja seda enne K.Landraadi kohtu mõisa kinni pantse, ent kui mõisa kinni panti , siis keelse Landraadi  kohtus mind seda perra raha mitte Waldnerile masmaenge Baronile mes pääle mina ka pera kartohwlite eest 121 rbl 80 kop massin Baroni herale.

2. P.Pank ütles tulle kassa raha peanmina masma ning massan mina ka hää melega aga et mino käest es nõuda mitte ja mino teadmise pera masse endine rentnik 1 Aprilil ära ning mina pidin niisama mõisa käest ära andmise juures ette ära masma wahtsele rentnikule.

3.punkt P.Pank antse wastust mina tõin Tartust 70 puuda gipsi mes ma ka maha külwnu ollen, selle pääle wõin mina Tartu kaubmeeste käest tunistuse tuwa, ka ei ole mino kontrakus mitte üteldu kui paljo mina wakamaa pääle pidin külwma.

Kontraktis ei seisa ka sest midagi ütelda kui paljo gipsi külwa tuleb waka maa pääle. Böning ütles ka et külwetu on.

4. P.Pank ütles et korstna pühkimise eest om minol 6 rbl masma mida  mina ka masaksin aga ma ei wõi seda mitte ette massa kuni aasta ära om ja korstna pühitu omawa siis maksan ma hää meelega.

5.P.Pank antse wastust minol ei ole üttegi üürniku mõisan mona tarin  enge moona mehe ja päewilise kelledele mina kas päiwilde palka maksan  ehk aasta pääle püült see pedakse neile kõigile mõisa poolt lehma, ning sellen Kitsesaare elotusen kos nee üürniko pidawat elama ei ole lauta ja mina anaks see hää melega käest ära kui mõisa moona tarre oleks.

Otsus: 1 punkt mõisa walitsuse nõudmisen kartohwlide perast tühjas arwatu sest kartohwli  oma ene mõisa kinni pandmist ostetu ning endisel rendnikul oli oma kraami  õigus müwwa.

2.Tule kassa raha 23 rbl 46 1/2 kop peab Pank 14 päewa sissen ära masma.

3.Gipsi külwmise nõudmine tühjas arwatu sest gibs om külwetu ning kontrakt ei määra mitte külwmise arwo.

4.korstna pühkimise eest peab P.Pank pool raha 14 päewa sissen wälja masma.

5.Et rentnikul moona majan päiwilise ning moona mehe peab ei ole temal mitte suudi, sest töö inimese peawa olema.

See mõistmine §§ 773 ja 774 järele kuulu.

Mõisa walitsuse  Böning paleb suuremat kohut

Opusleht se 26 Junil antu

Era kiri sel 28 Junil