Waata Protukoll N 7. Peningby mehe Jaan Pakku üle. Tunnistusmees Rae wallast Wasjala möldre pois Hindrek Killing astus kohtu laua ette ja ütles: Peningby walla mees Jaan Pakk tuli Kesknädal sel 14mal Januari kuu pääwal meile ja töi Rukkid jahwatuse, mis mina kohe sellsammal pääwal ära jahwatasin sest et tema teisel pääwal lubas linna minna. Jaan Pakk tuli Neljapääw sel 15mal Januaril weskile, ja mina andsin temale sellkorral jahu peale kolm kotti, üks kuuline, üks neljawakkane, ja üks tündrene, miska tema lubas Tallinna minna. Reede selle 16mal selle kuu pääwal tuli Jaan Pakk jälle homiku wara weskile, ja tellis Rukkid jahwatada, mis mina kaa tegin, sell korral oli temal, üks kuuline, ja kaks poole kuulist kotti, -kui sain need Rukkid jahwatand siis aitasin need jahu kottid temal peäle miska tema nendasammoti Tallinna lubas söita, aga Laupääw sel 17mal Januari kuu p. pöle see pois H. Killing mitte Jaan Pakku weskil näinud, ega pöle temale ka kotta kätte annud.
Tunnismees, Lehmjalt Kännu körtsmik Jüri Raudsepp, astus kohtu laua ette ja tunnistas et Jaan Pakk on Laupääw homiko sel 17mal Januari kuu pääwal neil sees käinud ja napsi wötnud ja kohe jälle wälja tulnud, selle peäle on aga körtsmik kaa wälja läinud, ja ütlend et mis sa wead jahu linna, kas mönest mõisast wöi kus, warsti peäle selle istund J. Pakk oma koorma otsa ja ütlend, pöle sull sest tarwis rääkida, ja läinud Tallinna poole. Sellkorral olla temal neli kotti peal olnud, üks suur arwata kuuline, ja teised wahemad.
Sellepeäle astus Peningby mees Jaan Pakk kohtu laua ette teistkorda, ja temale sai nende tunnistus meeste sönad ette loetud, keda tema aga waleks tunnistas, et nemad mitte ei pidand öigust ega tött rääkima. Peäle selle olla J. Pakk weel mitto korda Wasjala möldre juures käima käratsemas, et mikspärast neamd tema asjus pöle pidand mitte öigust rääkima. Kord küsis kohus tema käest kust teed tema Wasjala möldrele olla läinud, kas Wenekiriko kaudu wöi üle Suure soo Selimäe kaudu, oli tema wastus Wenekiriko kaudu, aga selle peale olla teda Peningbylt Wäljaku peremees üle Suure soo näinud Wasjalga minewat, wiimaks tunnistas tema ise kohtu laua ees, et tema üle Suuresoo Selimäe kaudu Wasjala möldrele olla läinud. Seda püüdis J. Pakk küll waletada, aga ometi ei saanud.
Et nüüd siit see kohus seda asja kõik nenda üles wöttis, kuidas see asi ole hakkand, ja tunnismeeste poolt löppes, aga ometi ei wöind kohus seal juures miski otsuseks teha, kuid wiimaks seda asja alandlikkult ühe suurema kohtule ette panna.
Kohtu wanem: Juhan Ehrlich XXX
körwamees: Tönno Steiman (allkiri) Mart Kütti XXX
Kirjutaja: G. Metzer (allkiri)
/Sai Protukoll wälja antud/
Waata Protukoll N 7. Peningby mehe Jaan Pakku üle. Tunnistusmees Rae wallast Wasjala möldre pois Hindrek Killing astus kohtu laua ette ja ütles: Peningby walla mees Jaan Pakk tuli Kesknädal sel 14mal Januari kuu pääwal meile ja töi Rukkid jahwatuse, mis mina kohe sellsammal pääwal ära jahwatasin sest et tema teisel pääwal lubas linna minna. Jaan Pakk tuli Neljapääw sel 15mal Januaril weskile, ja mina andsin temale sellkorral jahu peale kolm kotti, üks kuuline, üks neljawakkane, ja üks tündrene, miska tema lubas Tallinna minna. Reede selle 16mal selle kuu pääwal tuli Jaan Pakk jälle homiku wara weskile, ja tellis Rukkid jahwatada, mis mina kaa tegin, sell korral oli temal, üks kuuline, ja kaks poole kuulist kotti, -kui sain need Rukkid jahwatand siis aitasin need jahu kottid temal peäle miska tema nendasammoti Tallinna lubas söita, aga Laupääw sel 17mal Januari kuu p. pöle see pois H. Killing mitte Jaan Pakku weskil näinud, ega pöle temale ka kotta kätte annud.
Tunnismees, Lehmjalt Kännu körtsmik Jüri Raudsepp, astus kohtu laua ette ja tunnistas et Jaan Pakk on Laupääw homiko sel 17mal Januari kuu pääwal neil sees käinud ja napsi wötnud ja kohe jälle wälja tulnud, selle peäle on aga körtsmik kaa wälja läinud, ja ütlend et mis sa wead jahu linna, kas mönest mõisast wöi kus, warsti peäle selle istund J. Pakk oma koorma otsa ja ütlend, pöle sull sest tarwis rääkida, ja läinud Tallinna poole. Sellkorral olla temal neli kotti peal olnud, üks suur arwata kuuline, ja teised wahemad.
Sellepeäle astus Peningby mees Jaan Pakk kohtu laua ette teistkorda, ja temale sai nende tunnistus meeste sönad ette loetud, keda tema aga waleks tunnistas, et nemad mitte ei pidand öigust ega tött rääkima. Peäle selle olla J. Pakk weel mitto korda Wasjala möldre juures käima käratsemas, et mikspärast neamd tema asjus pöle pidand mitte öigust rääkima. Kord küsis kohus tema käest kust teed tema Wasjala möldrele olla läinud, kas Wenekiriko kaudu wöi üle Suure soo Selimäe kaudu, oli tema wastus Wenekiriko kaudu, aga selle peale olla teda Peningbylt Wäljaku peremees üle Suure soo näinud Wasjalga minewat, wiimaks tunnistas tema ise kohtu laua ees, et tema üle Suuresoo Selimäe kaudu Wasjala möldrele olla läinud. Seda püüdis J. Pakk küll waletada, aga ometi ei saanud.
Et nüüd siit see kohus seda asja kõik nenda üles wöttis, kuidas see asi ole hakkand, ja tunnismeeste poolt löppes, aga ometi ei wöind kohus seal juures miski otsuseks teha, kuid wiimaks seda asja alandlikkult ühe suurema kohtule ette panna.
Kohtu wanem: Juhan Ehrlich XXX
körwamees: Tönno Steiman (allkiri) Mart Kütti XXX
Kirjutaja: G. Metzer (allkiri)
/Sai Protukoll wälja antud/
