Pille Küllä perremehhe Karel Lutsuweri kaibaminne et temma Aida een olli 27 Dezembril 1865 öse wallale tett ja olli 10 Punda puhtas tettü Linno Aidast ärrä warrastet. Selle päle om Karel Lutsuweer tunnistuse sanu, kes warras om eddiminne tunnistus tulli ette, Kats Koddabolikot kes selle maja liggi ellawä, Mikko Kirreloff nink Andre Maask, olliwa sel sammal öddagul kui ne Linna öse ärrä warrasteti sest Aidast kost muido Küllä rahwa tee möda käüp omma ne Mikko nink Andre öddagutsil ööl möta lännü, omma se Aida manno sanu sis om se Andre üttelnu Mikkole, minna lähha neido Aida läwwe poolt, ja lö neide päle kae kas ne Aida usse omma köwwa ja kas ne maja rahwas ka kuulwa. Sis om ta sedda tennü, ja om kats körd Aida usse päle wäega köwwaste pörratanu, ja omma selle päle jällegi eddessi lännu omma koddo pole kon näil töisel nink töisel omma ello korter olli, päle selle tulli selle wargusse perräst töine tunnistus ette, töisel selle samma ö perran hommogu löwwap Karel Aida us wallale Linna ärra woetu, nink es tijä kik to töine päiw kes om seddä tennü, wimate sai kuultu, et üts Soltad Johhan Himma om Wäimela mötsast tulnu, Kolmanta päiwa öddagul paiwa walgega ülle Lauga Küllä mötsa ma mes Külläst kaugel mötsa perräl, Sanu temma möda tullen mehhele manno kes wösso mötsan olli saisnu, ja om temmale liggi lännü mees om linno köutnu Hobbene pu külge kinni keütetu haina een, linna olnu Sargi päle pantu mes temma selgest om nännü et Särk säljäst alla laotet, ja köütnu neid linno, Johhan Himma om üttelnu, mes sinna teet, mees om wasta üttelnu, kui sinna te köndja ollet sis minne möda sinnol ei olle minnoga asja. Himma om selgeste meest tundnu ja om mant ärrä tulnu, nink omma koddo lännü, päle tolle om J. Himma seddä teda andnu Karel Lutsuweer kelle linna ärrä warrasteti wöttis Kohtomeest ja se Soltad nink lätsiwa kaema seddä assend kos se mees olli linno keütnu, assi olli ni kui Himma olli jo ette könnelnu. Himma käest omma Kohtomehhe küssinu, kas sinne tusid sedda innimest, ta om üttelnu, Jummal tulle appi minna nüüd es tunne, minna jo tusi sedda innimist, no kes sis ta olli, küssiwa Kohto mehhe, ta om üttelnu to olli Andre, Seddä om Johhan Himma mitmen paigan ka muu rahwa man tunnistanu et to om Andre Maask olnu.
Nüid Kutsuti Andre Maask Kohto ette küssiti, kas sinna ollit se linna köütja kes mötsan olli, Andre salgas seddä ärrä, et temma ei olle olnu. Soltad Johhan Himma kutsuti ette, se piddi nüüd sedda tunnistama et ta Andre olli, ni kui ta jo kik enne olli näitänu jo Katte Kohtomehhele tunnistanu et assi piddi öiges sama, nüüd salgap Soltad hulluste wölsmissega ärrä, ja ütles et temma es tunne sedda innimist, kunna se Soltad jo enne olla essi selle perremehhe Karel Lutsuweri tarren Karlele tunnistanu tulle minnoga ütten minna te se assi öiges sinno linna sawa kätte, Andre om neid warrastanu, ja minna sai manno kui ta neid mötsan köüt, seddä kuliwa sääl tarren Mikko Kirrelof Johhan Allaweer Marri Plado, enne Kohto ette tullemist olli Karel Lutsuweer kässinu Andre Maaska käest leppimist et massa minno linna rahha ärrä 40 Rubla, Andre om lubbanu, minna massa sinnole 10 Rubla Karel om eks nöudnu 40, wimati om Andre paknu 20 Rubla. Karel es woi sellega leppi tulliwa Kohto ette Andre salga seddaga ärrä et temma es lubba middägi. Selle päle annap Koggogunna Kohhus sedda asja Suremba Keisri kohto kätte, kos tunnistusse sawa wantega tunnistama.
Pä Kohtumees Johhan Plado
Kohtumees Peep Müürsep XXX
Kohtomees Mihkel Plado XXX
Kirjotaja Peter Plado
Pille Küllä perremehhe Karel Lutsuweri kaibaminne et temma Aida een olli 27 Dezembril 1865 öse wallale tett ja olli 10 Punda puhtas tettü Linno Aidast ärrä warrastet. Selle päle om Karel Lutsuweer tunnistuse sanu, kes warras om eddiminne tunnistus tulli ette, Kats Koddabolikot kes selle maja liggi ellawä, Mikko Kirreloff nink Andre Maask, olliwa sel sammal öddagul kui ne Linna öse ärrä warrasteti sest Aidast kost muido Küllä rahwa tee möda käüp omma ne Mikko nink Andre öddagutsil ööl möta lännü, omma se Aida manno sanu sis om se Andre üttelnu Mikkole, minna lähha neido Aida läwwe poolt, ja lö neide päle kae kas ne Aida usse omma köwwa ja kas ne maja rahwas ka kuulwa. Sis om ta sedda tennü, ja om kats körd Aida usse päle wäega köwwaste pörratanu, ja omma selle päle jällegi eddessi lännu omma koddo pole kon näil töisel nink töisel omma ello korter olli, päle selle tulli selle wargusse perräst töine tunnistus ette, töisel selle samma ö perran hommogu löwwap Karel Aida us wallale Linna ärra woetu, nink es tijä kik to töine päiw kes om seddä tennü, wimate sai kuultu, et üts Soltad Johhan Himma om Wäimela mötsast tulnu, Kolmanta päiwa öddagul paiwa walgega ülle Lauga Küllä mötsa ma mes Külläst kaugel mötsa perräl, Sanu temma möda tullen mehhele manno kes wösso mötsan olli saisnu, ja om temmale liggi lännü mees om linno köutnu Hobbene pu külge kinni keütetu haina een, linna olnu Sargi päle pantu mes temma selgest om nännü et Särk säljäst alla laotet, ja köütnu neid linno, Johhan Himma om üttelnu, mes sinna teet, mees om wasta üttelnu, kui sinna te köndja ollet sis minne möda sinnol ei olle minnoga asja. Himma om selgeste meest tundnu ja om mant ärrä tulnu, nink omma koddo lännü, päle tolle om J. Himma seddä teda andnu Karel Lutsuweer kelle linna ärrä warrasteti wöttis Kohtomeest ja se Soltad nink lätsiwa kaema seddä assend kos se mees olli linno keütnu, assi olli ni kui Himma olli jo ette könnelnu. Himma käest omma Kohtomehhe küssinu, kas sinne tusid sedda innimest, ta om üttelnu, Jummal tulle appi minna nüüd es tunne, minna jo tusi sedda innimist, no kes sis ta olli, küssiwa Kohto mehhe, ta om üttelnu to olli Andre, Seddä om Johhan Himma mitmen paigan ka muu rahwa man tunnistanu et to om Andre Maask olnu.
Nüid Kutsuti Andre Maask Kohto ette küssiti, kas sinna ollit se linna köütja kes mötsan olli, Andre salgas seddä ärrä, et temma ei olle olnu. Soltad Johhan Himma kutsuti ette, se piddi nüüd sedda tunnistama et ta Andre olli, ni kui ta jo kik enne olli näitänu jo Katte Kohtomehhele tunnistanu et assi piddi öiges sama, nüüd salgap Soltad hulluste wölsmissega ärrä, ja ütles et temma es tunne sedda innimist, kunna se Soltad jo enne olla essi selle perremehhe Karel Lutsuweri tarren Karlele tunnistanu tulle minnoga ütten minna te se assi öiges sinno linna sawa kätte, Andre om neid warrastanu, ja minna sai manno kui ta neid mötsan köüt, seddä kuliwa sääl tarren Mikko Kirrelof Johhan Allaweer Marri Plado, enne Kohto ette tullemist olli Karel Lutsuweer kässinu Andre Maaska käest leppimist et massa minno linna rahha ärrä 40 Rubla, Andre om lubbanu, minna massa sinnole 10 Rubla Karel om eks nöudnu 40, wimati om Andre paknu 20 Rubla. Karel es woi sellega leppi tulliwa Kohto ette Andre salga seddaga ärrä et temma es lubba middägi. Selle päle annap Koggogunna Kohhus sedda asja Suremba Keisri kohto kätte, kos tunnistusse sawa wantega tunnistama.
Pä Kohtumees Johhan Plado
Kohtumees Peep Müürsep XXX
Kohtomees Mihkel Plado XXX
Kirjotaja Peter Plado
