Mari Laanson oma Käemehe Jüri Maansoniga, oma mehe eest kohtu ees, kes kodus haige pidada olema ja kaebas Mangol Loik pääle, kes nende käest Soone talu ola rentinud, ja ehk tema mees Karl Laanson, ning Mari Laansoni wend Tawit Markus kül temale mööda läinud Jüripääwal ola üles ütelnud, ei tahta tema siiski kewade mitte säält talust wälja minna.
Mangol Loik wastas Mari Laansoni mees Karl Laanson ola Suure risti päewal kül temale üles ütlend, aga siis pole kedagi üles ütlemise aeg olnud.
Ka kaebas Mari Laanson et Mangol Loik ola säält talust ka palju põhku äramüünud ja ka weel palju muud kahju teinud; heino ola Mangol Loik müünud 2 koormad Tigani Karlile, ühe kuhja heinu ola ta tükis ära müünud ja 3 koormad heino ola ka Jaan Mullika küüni wedanud; muu kahju olewat ruki ola ta halwaste külinud, ühe weikse kambri ära lõhkunud, rohuma üleskündnud, karjamaad ka ilma lubata üles kündnud, heinama ja kople wahe aida 175 sammu ära lõhkunud ja ka köögi ära lõhkunud, selle eest nõuda ta 100 Rbl. kahju tasumist.
Mangol Loik ütles Mari Laansoni kaebduse õige olewat, aga tema ei ola mitte selle talu rentnik waid ola selle talu Karl Laansoni käest ostnud ja wõida kui ostja selle talust müia ehk teha mis ise tahab, ning kui ta kewade säält talust wälja pidada minema, siis nõuda ta 75 sülla krawi kaewamise, 7½ wakamaa heinamaa puhastamise, 75 sülla uue kiwi aia tegemise ja 1 wakama söödist põlluks tegemise eest 100 Rbl. tasumist; ka ola ta Karl Laansonile 100 Rbl. ostmise käe rahaks sisse maksnud ja 20 Rbl. maksnud ta talu ostmise kuluks kreis kohtuse, kaardide ja weel muu kuludeks, seda nõuda ta nüüd siis kõik kätte, kui kewade saalt talust wälja pidada minema.
Kohtu liikmed olid sääl Soone talus seda asja üle watamas käinud ning leidnud, et M. Loik sealt kül mõnda asja ära äwitanud aga selle wastu ka hästi juure ehitanud, siis
Mõistis kohus: Mangul Loik peab kewade Jüripääwal 1878 sealt Soone talust kül ika wälja minema, ning peab need 3 koormad heinu Jaan Mullika küünist tagasi Soonele wedama, aga nende kahe koorma Tigani Karlile müütud heinte eest maksab M. Loik 10 Rbl. Mari Laansoni kätte ära: aga et Loikul 120 Rbl. Laansoni käes on, siis saab see 10 Rbl. heinte raha ja ka weel kewadene pool Soone talu rent 50 Rbl. sest 120 Rbl. maha arwatud, ning jääb siis weel 60 Rbl. üle, kelle Laanson Loikule kätte peab maksma, kõik muud kaebdused jääwad wastastiku tühja.
Kohtu mõistus sai kohtu käiatele kulutud, kellega kumbgi rahul ei olnud, waid edasi kaebamiseks apelationi tähte nõudsiwad.
/peakohtumehe allkiri/
Mari Laanson oma Käemehe Jüri Maansoniga, oma mehe eest kohtu ees, kes kodus haige pidada olema ja kaebas Mangol Loik pääle, kes nende käest Soone talu ola rentinud, ja ehk tema mees Karl Laanson, ning Mari Laansoni wend Tawit Markus kül temale mööda läinud Jüripääwal ola üles ütelnud, ei tahta tema siiski kewade mitte säält talust wälja minna.
Mangol Loik wastas Mari Laansoni mees Karl Laanson ola Suure risti päewal kül temale üles ütlend, aga siis pole kedagi üles ütlemise aeg olnud.
Ka kaebas Mari Laanson et Mangol Loik ola säält talust ka palju põhku äramüünud ja ka weel palju muud kahju teinud; heino ola Mangol Loik müünud 2 koormad Tigani Karlile, ühe kuhja heinu ola ta tükis ära müünud ja 3 koormad heino ola ka Jaan Mullika küüni wedanud; muu kahju olewat ruki ola ta halwaste külinud, ühe weikse kambri ära lõhkunud, rohuma üleskündnud, karjamaad ka ilma lubata üles kündnud, heinama ja kople wahe aida 175 sammu ära lõhkunud ja ka köögi ära lõhkunud, selle eest nõuda ta 100 Rbl. kahju tasumist.
Mangol Loik ütles Mari Laansoni kaebduse õige olewat, aga tema ei ola mitte selle talu rentnik waid ola selle talu Karl Laansoni käest ostnud ja wõida kui ostja selle talust müia ehk teha mis ise tahab, ning kui ta kewade säält talust wälja pidada minema, siis nõuda ta 75 sülla krawi kaewamise, 7½ wakamaa heinamaa puhastamise, 75 sülla uue kiwi aia tegemise ja 1 wakama söödist põlluks tegemise eest 100 Rbl. tasumist; ka ola ta Karl Laansonile 100 Rbl. ostmise käe rahaks sisse maksnud ja 20 Rbl. maksnud ta talu ostmise kuluks kreis kohtuse, kaardide ja weel muu kuludeks, seda nõuda ta nüüd siis kõik kätte, kui kewade saalt talust wälja pidada minema.
Kohtu liikmed olid sääl Soone talus seda asja üle watamas käinud ning leidnud, et M. Loik sealt kül mõnda asja ära äwitanud aga selle wastu ka hästi juure ehitanud, siis
Mõistis kohus: Mangul Loik peab kewade Jüripääwal 1878 sealt Soone talust kül ika wälja minema, ning peab need 3 koormad heinu Jaan Mullika küünist tagasi Soonele wedama, aga nende kahe koorma Tigani Karlile müütud heinte eest maksab M. Loik 10 Rbl. Mari Laansoni kätte ära: aga et Loikul 120 Rbl. Laansoni käes on, siis saab see 10 Rbl. heinte raha ja ka weel kewadene pool Soone talu rent 50 Rbl. sest 120 Rbl. maha arwatud, ning jääb siis weel 60 Rbl. üle, kelle Laanson Loikule kätte peab maksma, kõik muud kaebdused jääwad wastastiku tühja.
Kohtu mõistus sai kohtu käiatele kulutud, kellega kumbgi rahul ei olnud, waid edasi kaebamiseks apelationi tähte nõudsiwad.
/peakohtumehe allkiri/
