Tütruk Katri Lakkowitz, Linamäe wallast, kaibas sel 4. Julil 1872 siin kohto een nidate: Tohwri weski möldre Jaan Assi om minno jo mittu kõrda ommast majast ärrä käsknu mujale minna, selle perrast et temma minnoga porto ello om ellanu nink minno nüüd rassetat olle. Se eddimenne porto-ello ellaminne allustas 1871 aastal enne Grawi laade päiwa. Selleperrast et minna nüüd rassetat olle, salgab Jaan Assi seda koggonist ärrä, et temma minnoga kunnagi porto ello ei olle ellanu. Kohtomees Ado Puusep ja Karl Bergholz ne sawa tunnistust andma, nemma omma nännu kui Jaan Assi minno man maggas."
Jaan Assi astus kohto ette nink temmale om se Katri Lakkowitza kaibus ette loetu. Selle päle kostis Jaan Assi: "Se ei olle õige, mes Katri Lakkowitz minno päle om kaiwanu, minna ei olle temmaga mitte portnu nink ei olle ka kunnagi temma man magganu, ei päiwa, ei ka ööajal. Katri Lakkowitz om mitme muide meesterahwaga saggedast ümbre käunu, ne ommawa: Mihkli Persimäggi, Linamäe wallast, Heska tallost ja üts Karrola walla mees, nimmega Zille; se aig olli enne Talwistepühha aastal 1871. Minna kaiba ka weel Katri Lakkowitza päle, et temma minno maja warrandust om paljo ärrä häwitanu, nida kui lihha ja raswa, ja ütskõrd andse Katri Lakkowitz ütte Judile tee-wee-juwwa piima-koort. Sedda olle minna kik ärrä kannatanu, ilma et minna selle ülle kunnagi kohto een olle kaibust tõstnu."
Tunnistaja Ado Puusep andse nidate tunnistust: "Minna laskse tarreusse wallale ja näggi, et Jaan Assi omman sängin olli nink tüdruk Katri Lakkowitz temma kõrwal maggasi. Kui tüdruk Katri minno tarre-sisse-astumist näggi, sis kargas temma Jaan Assi sängist ülles ja läts tarrest wälja. Muido ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Tunnistaja Karl Bergholz andse nidate tunnistust: "Minna olle mittu kõrda nännu kui Jaan Assi ja Katri Lakkowitz ütten sängin maggasiwa, ja kui Jaan Assi koddon es olle, sis maggasi Katri Jacob Waltin'iga mittu kõrda ütten sängin; ja Jakob Waltin ütles ütskõrd minnole, et temma Katri Lakkowitzaga om portnu (horanu). Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada. "
Tunnistaja Jakob Waltin andse nidate tunnistust: "Minna ei olle kunnagi Katri Lakkowitzaga porto ello ellanu, enge sedda olle minna kül saggedaste nännu kui Jaan Assi Katri Lakkowitzaga om ütten magganu. Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada."
Tunnistaja Friedrich Adamson, Tarto linast, andse nidate tunnistust: "Minna tulli 1872 aastal Januari kuul Waltina, sis näggi minna mittu kõrda kui nore poisi, kes weskiwwile olliwa tulnu, tarren Katri Lakkowitzaga hullasiwa, ja kui minna tahtse tarre minna, olli tarre-uss lukku pantu. Ütskõrd olli Katri Lakkowitz kapsta jämmetas jätnu nink neidest suppi keetnu; selle ülle sai perremees wäega wihhatses nink käskse Katril ommast majast ärrä minna. Wimate leppisiwa ärrä nink Jaan Assi käskse Katri Lakkowitzal omma käe ja jallale suud anda. Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada.
Wahheotsus om antu sel 8. Augustil 1873, et Jaan Assi peab Katri Lakkowitza nida kawwa omman majan laskma ellada ja temmale süwwa andma, nida kawwa kui Katri Lakkowitza mahhasamisse-aig mööda om, nink ka selges saab, kes selle Katri Lakkowitza latse essas saab jääma.
Otsus sel 8. Mail 1873 antu: Katri Lakkowitza kaibus, et Jaan Assi temmaga porto ello om ellanu, andwa ne tunnistaja tunnistust, et Katri Lakkowitz muide mitme meesterahwaga ka om ütten magganu; sis ei olle Jaan Assi mitte ütsinda Katri Lakkowitza latse essa. Jaan Assi peab Katri Lakkowitzale perrametse aasta palka 4 Rubla, ja et Katri kats kõrda Linamäe wallast sija kohto ette om tulnu, ent Jaan Assi es olle kohto ette tulnu, peab Jaan Assi Katri Lakkowitza katte kõrra ilmaasjande sija kohto manno käimisse eest 1 Rubla masma, 4 Rb palk, üttekokko 5 Rubla. Sedda rahha peab Jaan Assi 2 näddala aja sissen ärrä masma.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwä.
Katri Lakkowitz tahhab surembat kohhut pallelda, nink temmale om ka se (sädusse perra) Appellation-täht sel 8. mail c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Karl Wallner XXX
Am 31. Mai c. die Copiae Einem Kaisrl. VII. Kirchspielsgerichte übersandt.
Tütruk Katri Lakkowitz, Linamäe wallast, kaibas sel 4. Julil 1872 siin kohto een nidate: Tohwri weski möldre Jaan Assi om minno jo mittu kõrda ommast majast ärrä käsknu mujale minna, selle perrast et temma minnoga porto ello om ellanu nink minno nüüd rassetat olle. Se eddimenne porto-ello ellaminne allustas 1871 aastal enne Grawi laade päiwa. Selleperrast et minna nüüd rassetat olle, salgab Jaan Assi seda koggonist ärrä, et temma minnoga kunnagi porto ello ei olle ellanu. Kohtomees Ado Puusep ja Karl Bergholz ne sawa tunnistust andma, nemma omma nännu kui Jaan Assi minno man maggas."
Jaan Assi astus kohto ette nink temmale om se Katri Lakkowitza kaibus ette loetu. Selle päle kostis Jaan Assi: "Se ei olle õige, mes Katri Lakkowitz minno päle om kaiwanu, minna ei olle temmaga mitte portnu nink ei olle ka kunnagi temma man magganu, ei päiwa, ei ka ööajal. Katri Lakkowitz om mitme muide meesterahwaga saggedast ümbre käunu, ne ommawa: Mihkli Persimäggi, Linamäe wallast, Heska tallost ja üts Karrola walla mees, nimmega Zille; se aig olli enne Talwistepühha aastal 1871. Minna kaiba ka weel Katri Lakkowitza päle, et temma minno maja warrandust om paljo ärrä häwitanu, nida kui lihha ja raswa, ja ütskõrd andse Katri Lakkowitz ütte Judile tee-wee-juwwa piima-koort. Sedda olle minna kik ärrä kannatanu, ilma et minna selle ülle kunnagi kohto een olle kaibust tõstnu."
Tunnistaja Ado Puusep andse nidate tunnistust: "Minna laskse tarreusse wallale ja näggi, et Jaan Assi omman sängin olli nink tüdruk Katri Lakkowitz temma kõrwal maggasi. Kui tüdruk Katri minno tarre-sisse-astumist näggi, sis kargas temma Jaan Assi sängist ülles ja läts tarrest wälja. Muido ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Tunnistaja Karl Bergholz andse nidate tunnistust: "Minna olle mittu kõrda nännu kui Jaan Assi ja Katri Lakkowitz ütten sängin maggasiwa, ja kui Jaan Assi koddon es olle, sis maggasi Katri Jacob Waltin'iga mittu kõrda ütten sängin; ja Jakob Waltin ütles ütskõrd minnole, et temma Katri Lakkowitzaga om portnu (horanu). Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada. "
Tunnistaja Jakob Waltin andse nidate tunnistust: "Minna ei olle kunnagi Katri Lakkowitzaga porto ello ellanu, enge sedda olle minna kül saggedaste nännu kui Jaan Assi Katri Lakkowitzaga om ütten magganu. Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada."
Tunnistaja Friedrich Adamson, Tarto linast, andse nidate tunnistust: "Minna tulli 1872 aastal Januari kuul Waltina, sis näggi minna mittu kõrda kui nore poisi, kes weskiwwile olliwa tulnu, tarren Katri Lakkowitzaga hullasiwa, ja kui minna tahtse tarre minna, olli tarre-uss lukku pantu. Ütskõrd olli Katri Lakkowitz kapsta jämmetas jätnu nink neidest suppi keetnu; selle ülle sai perremees wäega wihhatses nink käskse Katril ommast majast ärrä minna. Wimate leppisiwa ärrä nink Jaan Assi käskse Katri Lakkowitzal omma käe ja jallale suud anda. Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada.
Wahheotsus om antu sel 8. Augustil 1873, et Jaan Assi peab Katri Lakkowitza nida kawwa omman majan laskma ellada ja temmale süwwa andma, nida kawwa kui Katri Lakkowitza mahhasamisse-aig mööda om, nink ka selges saab, kes selle Katri Lakkowitza latse essas saab jääma.
Otsus sel 8. Mail 1873 antu: Katri Lakkowitza kaibus, et Jaan Assi temmaga porto ello om ellanu, andwa ne tunnistaja tunnistust, et Katri Lakkowitz muide mitme meesterahwaga ka om ütten magganu; sis ei olle Jaan Assi mitte ütsinda Katri Lakkowitza latse essa. Jaan Assi peab Katri Lakkowitzale perrametse aasta palka 4 Rubla, ja et Katri kats kõrda Linamäe wallast sija kohto ette om tulnu, ent Jaan Assi es olle kohto ette tulnu, peab Jaan Assi Katri Lakkowitza katte kõrra ilmaasjande sija kohto manno käimisse eest 1 Rubla masma, 4 Rb palk, üttekokko 5 Rubla. Sedda rahha peab Jaan Assi 2 näddala aja sissen ärrä masma.
Se kohto otsus om neile kohton käujatele L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwä.
Katri Lakkowitz tahhab surembat kohhut pallelda, nink temmale om ka se (sädusse perra) Appellation-täht sel 8. mail c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Sahkri Pik XXX
" Karl Wallner XXX
Am 31. Mai c. die Copiae Einem Kaisrl. VII. Kirchspielsgerichte übersandt.
