Mõisawallitsus sai kaibust ette ett no Kammorowwi Töeh rahwas öeh ajal Mõisa ohnete möda ümber ajada ning nette teisega tüllitsenu ja Tütrikuid karja ajas rahhotu Unnel piddanu,
Tõntu Anton kaibas et se Purmanni mees Jürri Wunk tedda Seppikoast kinni wõtno ning wäe kaupa Soeh maste alla weddanu Sauna. Jaan Teppo käette kes Ani mõisast päerri om ning Tõnta tema käest ennast walla tahno päesta, ning tima mütsi tugewast oida wiskas sepäele Jaan Teppo kolm korda wasta Päed löhno mis Jaan isse enda Sust tunnistus . Juhan Juull om sedda Meiye Seppikoast nisamma puie alla weddanu ning kui ned Tüddriko walla pässno ning karja lada Jure magga läeino, sis omma wa Jaan Jürri ja Juhhan sinna perra leino ning säel enda waijel weel tüelli tennu, se päele om koggokonna kohhos mõistno Jürri Wunkil et ta Tüttrikut om weddano 30 Witsa löeki ihhonuhtlust ning Jaan Teppanil selle et ta Tüttrikut om Sähene rõiwa üelles kiskno ning kes selle messega jalla aer kaehno 30 witsu lögi ning 3 Rbl. õbbedat mis kaks Rubla Tüettrikol wallo rahhas mõistetu ja üts Rbl perremehhele kahjorahhas ning perremes sedda endale es wõttu ning sedda üette Rublad wäeste ladikose tullust annab.
Juhan Juul jälle et ta maije om wedanu ning laude Jure läinno 1½ õbbe rubla ladiko tullus maksnu sell täinpasel päewal 26 September 1857. ning Taehwere Soldat Jürri et ta öeh ajal laute jure om lännu ning Kohhatu ello korda piddanu üts Rubla ladiko tullust trahwis pantu maksma sell laubassel päewal 26 mal September 1857.
Mõisawallitsus sai kaibust ette ett no Kammorowwi Töeh rahwas öeh ajal Mõisa ohnete möda ümber ajada ning nette teisega tüllitsenu ja Tütrikuid karja ajas rahhotu Unnel piddanu,
Tõntu Anton kaibas et se Purmanni mees Jürri Wunk tedda Seppikoast kinni wõtno ning wäe kaupa Soeh maste alla weddanu Sauna. Jaan Teppo käette kes Ani mõisast päerri om ning Tõnta tema käest ennast walla tahno päesta, ning tima mütsi tugewast oida wiskas sepäele Jaan Teppo kolm korda wasta Päed löhno mis Jaan isse enda Sust tunnistus . Juhan Juull om sedda Meiye Seppikoast nisamma puie alla weddanu ning kui ned Tüddriko walla pässno ning karja lada Jure magga läeino, sis omma wa Jaan Jürri ja Juhhan sinna perra leino ning säel enda waijel weel tüelli tennu, se päele om koggokonna kohhos mõistno Jürri Wunkil et ta Tüttrikut om weddano 30 Witsa löeki ihhonuhtlust ning Jaan Teppanil selle et ta Tüttrikut om Sähene rõiwa üelles kiskno ning kes selle messega jalla aer kaehno 30 witsu lögi ning 3 Rbl. õbbedat mis kaks Rubla Tüettrikol wallo rahhas mõistetu ja üts Rbl perremehhele kahjorahhas ning perremes sedda endale es wõttu ning sedda üette Rublad wäeste ladikose tullust annab.
Juhan Juul jälle et ta maije om wedanu ning laude Jure läinno 1½ õbbe rubla ladiko tullus maksnu sell täinpasel päewal 26 September 1857. ning Taehwere Soldat Jürri et ta öeh ajal laute jure om lännu ning Kohhatu ello korda piddanu üts Rubla ladiko tullust trahwis pantu maksma sell laubassel päewal 26 mal September 1857.
