Mihkel Saarman sai ette kutsutud ja Wihtersteini kaebtus ette loetud. Ja tema räägib: pois läks salaja ära, ja mina tegin kewade selle kauba et pidi nikaua karjas kaima kui aga weised waljas käiwad. ja ma pidin nüid isi karja minema ja mina läksin teisel päwal poisi oitsima siis möldre naene ütles mulle, et pois tulnud esti mõisa rohuaeda õunu nopima ja jäänd kauaks, põle ennam tohtinud teile tulla, tuli kodo, ja mul oli ka kodo tarwis teda kartuslid noppima, ja kui teie selle üle pahantate ma lassen tutruku päwad katta tehju."

Minul aga oli karjast tarwis. Ja mina kaskisin oma wenda poisi järel watada, et tema weiste järel waatab et wilja ei lähe, ja pois on läinud heinamase ao tegemise juure ja lasnud weised ara sile mina, siis wend taplenud temaga ja kaskinud weisid araselt ära ajada, siis pois akkanud Jürid sõimama, siis Jüri lukkanud teda kord pitka, muud suuremad wiga põle ta temale teinud.

Kohus andis neile nõu isikeskis ära leppida selle asjaga. Ja naad leppisid sel wisil ära, Mihkel lubab weel ühed poolwillased püksid ja kampson kappetad ja kindad, üks müts, wakka rukkid ja teise ödrad; Ja möldre naene jäi sellega rahule.