Jürri Heinberg kes praegu Loodnal elab, kaebab et temal on endise Sippa koolmeistri Jürri Getreu käest kes praegu Wee waldas koolmeistriks on, järgmiste asjade eest raha saada, nimelt: lainu raha 19 rubla. ühe kooli raamatu "Laulud ja loud" eest 30 kop. 5 tündert walgid kardohwlid laenanud kelle eest 2 rubl tündrist kokku 10 rubl pärib, nenda et ülepea 29 Rubl 30 kopik pärida olnud. Selle wasta aga on tema Getreu käest järgmised asjad saanud nimelt: umbes arwatud 25 leisikat heinu, leisika hind 10 kop teeb 2 Rubl 50 kop 17 toopi lina seemnid, arwab 10 kop toop, teeb 1 rubl 70 kop pool wakka kaersid odre, hind 75 kop. Selle järele on tema Getreu käest ülepea 4 Rubl 95 kop selle wõla peale kätte saanud, ja on weel 24 Rubl 35 kop praegu wõla raha pärida, peale seda weel nelja aasta eest intressid 5 protsenti arwatud teeb 4 Rubl 80 kop.
Jürri Getreu sai ette kutsutud ja temale se kaebtus ette pandud, mis peale tema wastab et tema aga üksi 3 rubl raha on Heinbergi käest laenanud, ja maksnud ka seda lainu raha järgmiselt, ühe poole wakka linnaseemnid annud, kelle eest 2 rubl arwab, ühe poole waka odre, kelle eest 1 rubl nõuab, ja sellega se lainu raha 3 rubl tasa on. Peale seda olla küll 16 rubl raha Heinbergi käest saanud, kelle eest aga jälle 2 koormat heinu kumbki 40 leisikat suured, ja leisika hind 20 kop olnud, Heinbergile annud; ja sellega siis se raha 16 rubla tasutud on. Kartohwlid ei olla tema mitte pihugi saanud ja olla se nõudmine ilma aega.
Sellega olla kõik wõlg tasutud ja ei olla temal enam Heinbergile miskid maksta. Jürri Heinberg aga selle wasta waidleb, ja ütleb et Getreu 19 rubl. laenanud on esimese korral 11 rubl ja pärast 8 rubl. aga mitte heinde eest põle tema Getreule kopikat annud, ega põle temal ka miskid kaupa heinde üle olnud; aga Getreu temale neid heinu pakunud mis mittu nädalat suil wihma käes seisnud, ja olla tema ka kahe hobusega metsa tooma läinud, aga olla ühe hobuse peale, umbes arwata 25 leisikat neid küüne põhja riiseid saanud, mis hoopis mustad ja mädanend olnud ja neid loomade alla pannud, kelle eest hõle hinna see on 10 kop leisikas arwab, mis kokku 2 Rubl 50 kop wälja teeb, et küll Getreu sell korrsl nende eest põle miskid hinda nõudnud. Peale seda ütleb kaebaja weel et Getreu olla, kui siit ära läind, ühe magamise wodi ja kaks kappid ja ühe kasti ja kirjutuse laua selle lainu raha pandiks tema juure jätnud, aga pärast jälle pettuse wiisil kui tema linnas olnud tema naese käest ära wiinud.
Tunnistust põle kumbagil miski asjade üle ette panna.
Kohus arwas sest et selle suil wäga wihmane aeg oli, ja teab seda ka kohtu peawanem et Getreu heinad, mittu ja mittu nädalat maas mädanesid, kellest arwata on et nende leisika hind kül hõle hinnast kallimaks arwada ei wõi, pealegi ei ole Heinberg mitte kaks koormat, waid ühe hobusega neid heinu toonud.
Sellepärast aga Getreu neid heinu nii palju ka wäga kalliks arwab, et sellega oma raha lainu wõla tasa saaks, keda tema wäga wastu waidleb. Sest aga et se asi suurem on kui walla kohtu wõimus otsust teha wõib, tegi kohus otsuseks kogukonna kohtu seaduse art. 10 põhjusel seda asja kiserliku kihelkonna kohtu seletada anda.
Kohtuwanem: : J Kont <allkiri>
Kõrwamees: Jürri Soel XXX
Kõrwamees: J Karro <allkiri>
Kirjutaja: J Lensmann <allkiri>
Jürri Heinberg kes praegu Loodnal elab, kaebab et temal on endise Sippa koolmeistri Jürri Getreu käest kes praegu Wee waldas koolmeistriks on, järgmiste asjade eest raha saada, nimelt: lainu raha 19 rubla. ühe kooli raamatu "Laulud ja loud" eest 30 kop. 5 tündert walgid kardohwlid laenanud kelle eest 2 rubl tündrist kokku 10 rubl pärib, nenda et ülepea 29 Rubl 30 kopik pärida olnud. Selle wasta aga on tema Getreu käest järgmised asjad saanud nimelt: umbes arwatud 25 leisikat heinu, leisika hind 10 kop teeb 2 Rubl 50 kop 17 toopi lina seemnid, arwab 10 kop toop, teeb 1 rubl 70 kop pool wakka kaersid odre, hind 75 kop. Selle järele on tema Getreu käest ülepea 4 Rubl 95 kop selle wõla peale kätte saanud, ja on weel 24 Rubl 35 kop praegu wõla raha pärida, peale seda weel nelja aasta eest intressid 5 protsenti arwatud teeb 4 Rubl 80 kop.
Jürri Getreu sai ette kutsutud ja temale se kaebtus ette pandud, mis peale tema wastab et tema aga üksi 3 rubl raha on Heinbergi käest laenanud, ja maksnud ka seda lainu raha järgmiselt, ühe poole wakka linnaseemnid annud, kelle eest 2 rubl arwab, ühe poole waka odre, kelle eest 1 rubl nõuab, ja sellega se lainu raha 3 rubl tasa on. Peale seda olla küll 16 rubl raha Heinbergi käest saanud, kelle eest aga jälle 2 koormat heinu kumbki 40 leisikat suured, ja leisika hind 20 kop olnud, Heinbergile annud; ja sellega siis se raha 16 rubla tasutud on. Kartohwlid ei olla tema mitte pihugi saanud ja olla se nõudmine ilma aega.
Sellega olla kõik wõlg tasutud ja ei olla temal enam Heinbergile miskid maksta. Jürri Heinberg aga selle wasta waidleb, ja ütleb et Getreu 19 rubl. laenanud on esimese korral 11 rubl ja pärast 8 rubl. aga mitte heinde eest põle tema Getreule kopikat annud, ega põle temal ka miskid kaupa heinde üle olnud; aga Getreu temale neid heinu pakunud mis mittu nädalat suil wihma käes seisnud, ja olla tema ka kahe hobusega metsa tooma läinud, aga olla ühe hobuse peale, umbes arwata 25 leisikat neid küüne põhja riiseid saanud, mis hoopis mustad ja mädanend olnud ja neid loomade alla pannud, kelle eest hõle hinna see on 10 kop leisikas arwab, mis kokku 2 Rubl 50 kop wälja teeb, et küll Getreu sell korrsl nende eest põle miskid hinda nõudnud. Peale seda ütleb kaebaja weel et Getreu olla, kui siit ära läind, ühe magamise wodi ja kaks kappid ja ühe kasti ja kirjutuse laua selle lainu raha pandiks tema juure jätnud, aga pärast jälle pettuse wiisil kui tema linnas olnud tema naese käest ära wiinud.
Tunnistust põle kumbagil miski asjade üle ette panna.
Kohus arwas sest et selle suil wäga wihmane aeg oli, ja teab seda ka kohtu peawanem et Getreu heinad, mittu ja mittu nädalat maas mädanesid, kellest arwata on et nende leisika hind kül hõle hinnast kallimaks arwada ei wõi, pealegi ei ole Heinberg mitte kaks koormat, waid ühe hobusega neid heinu toonud.
Sellepärast aga Getreu neid heinu nii palju ka wäga kalliks arwab, et sellega oma raha lainu wõla tasa saaks, keda tema wäga wastu waidleb. Sest aga et se asi suurem on kui walla kohtu wõimus otsust teha wõib, tegi kohus otsuseks kogukonna kohtu seaduse art. 10 põhjusel seda asja kiserliku kihelkonna kohtu seletada anda.
Kohtuwanem: : J Kont <allkiri>
Kõrwamees: Jürri Soel XXX
Kõrwamees: J Karro <allkiri>
Kirjutaja: J Lensmann <allkiri>
