Jaak Meinson kea 70 aastat wana om tuli oma naise Anega ette ning tõstsewa omi poege Peter ja Jaani peale kaebust nimelt poja Petre pääle kes neid henda pool pidanu  ning nüüd ära ajanu om ning ei anna ka meile meie kraami enamb kätte nimelt maja kraam ning 1 lehm neil oli man saisja Kusta Kiisk.

Peter Meinson tuli ette , ning antse wastust kui meie 1882 aastal oma wellega erale läksime siis saie kiik warandus pooles tettus ning meie pidime ka see pera omi wanembit pidama, töine wanna tõise poole aga mina olen nüüd neid wanembid 3 aastad järgi mööda henda pool pidanu.

Jaan Meinson tuli ette ning antse wastust , sest ajast om 14 aastatkui mina erale lätsi  anti minole 1 lehm jaos ning mina lätsi  mõtsa elama kos ma 1 1/2 aastat elli ja kui Peter soldatis ära läks siis tulime jäle kokko elama ning wara jäie kiik erale egale üttele oma jaggo aga 1882 aastal es ole määrestgi jao jaggamist.

Ema Ane ütles see Jaani üteluse õige olewad.

Ja kui Peter Meinson soldatist wälja tulli es saa tema oma maja mitte muido kätte wõtta kui tema heitse henda ema ja esaga ütte mes läbi tema maja pidada wõis.

Mõistetud: Et neil 14 aasta eest warandus jaotetud om olnu ning Jaan essi oma warandust om edasi kaswatetus kuna Petre wara kahanes.

Otsus: Peter Meinson peab omale emale Anele ütte lehma andma ning oma isa kooni surmani henda pool pidama  aga ema Ane jääb Jaani ülles pidada.

Ka Mari jao lehma peab Peter Meinson Marile kätte andma kui see seda nõwab.

See otsus §§ 773 ja 774 järele 

Peter Meinson