Anname teada, et Aruküla koolmeistri tüdrukul Mari Altmühli peale sai külas jutt tehtud, et tema peab raske olema, selle peäle käskis Tallitaja Jaan Solbrük teda tohtri juure tulla, ja läks ise kaasa.
Kreistohtri Herra läbi waatmise jäele ütles tohtri Herra, et sell tüdrukul olla juba kolme wõi nelja nädala eest laps olnud. Tohtri küsimise peale, et kus laps on, üttelnud ta, maa panin teda hauda aga see laps oli weel kodu weikse kasti sees, mis Tallitaja Jaan Solbrük, pea kohtomees Juhan Ehrlich, ja Tallitaja abimees Tõnu Unterberg olid näinud. Nüüd astus Mari Altmühl, kes 36 aastat wana kohtu ette, ja wastas kohtu küsimise peale, et temal on 29mal Jaani kuu pääwal surnud laps sündinud, ja kolme pääwa eest enne seda on tema kaewust wet tuues kukkunud kaewu salispuute peale maha, ja sest aiast hakkand temale, nii suur kange walu sisse, ja pääw enne seda Neljapääw lapse sündimist on tema enese juure kutsunud Mari Puustein, aga see pöle tulnud enne kui öhtu, ja olnud tema juures nii kaua kunni Reede homiku laps sündis.
Siis astus Mari Puustein 34 aastat kohtu ette, ja ütles, et tema on tulnud Neljapääw õhtu, ja waatnud teda järele, ja leidnud, et üks lapse käsi olnud juba näha, ja täieste olnud tunda, et laps ilma eluta, ja põigiti wastu seadust olnud. Sellepeale tulnud rätsepa emand Wilhelmine Kreimann sinna.
Siis astus Wilhelmine Kreimann kes 27 aastat wana kohtu ette, ja ütles, et tema on tulnud sinna, kui laps on olnud. Siis pesnud Mari Puustein see lapse ära, ja pannud teda Mari Altmühli riete kummuti, ja pärast ühe weikese kasti sisse, nii kauaks, kunni puusärk saand muretsetud, ja tema ise kaa terweks saab. Siis küsis kohus tema käest, mikspärast põle tema seda asja kohe ülese and.
Ta wastas, et tahtnud enne Jaan Metsariga kellega see laps on olnud kokku saada, sest et tal raha põle olnud puusärki osta, ja teda maha matta. Wiimaks sai küsitud koolmeistri G. Metsari, nagu selle maaja peremehe käest, kas tema sest asjast teadnud, ja miks tema seda kaa enne ülese ei and, sellepeale wastas tema, et ta on tüdrukud kül usutand aga ta on üttelnud, et ta ei tea mis wiga temal on, aga pärast olla ta tallitaja käsu peale linna läind. Selle üle palume nii pea kui wõimalik, selle üle otsust auuliku Hakenrihtre kohto poolt, et kas wõib seda last mahamatta wõi mitte.
Anname teada, et Aruküla koolmeistri tüdrukul Mari Altmühli peale sai külas jutt tehtud, et tema peab raske olema, selle peäle käskis Tallitaja Jaan Solbrük teda tohtri juure tulla, ja läks ise kaasa.
Kreistohtri Herra läbi waatmise jäele ütles tohtri Herra, et sell tüdrukul olla juba kolme wõi nelja nädala eest laps olnud. Tohtri küsimise peale, et kus laps on, üttelnud ta, maa panin teda hauda aga see laps oli weel kodu weikse kasti sees, mis Tallitaja Jaan Solbrük, pea kohtomees Juhan Ehrlich, ja Tallitaja abimees Tõnu Unterberg olid näinud. Nüüd astus Mari Altmühl, kes 36 aastat wana kohtu ette, ja wastas kohtu küsimise peale, et temal on 29mal Jaani kuu pääwal surnud laps sündinud, ja kolme pääwa eest enne seda on tema kaewust wet tuues kukkunud kaewu salispuute peale maha, ja sest aiast hakkand temale, nii suur kange walu sisse, ja pääw enne seda Neljapääw lapse sündimist on tema enese juure kutsunud Mari Puustein, aga see pöle tulnud enne kui öhtu, ja olnud tema juures nii kaua kunni Reede homiku laps sündis.
Siis astus Mari Puustein 34 aastat kohtu ette, ja ütles, et tema on tulnud Neljapääw õhtu, ja waatnud teda järele, ja leidnud, et üks lapse käsi olnud juba näha, ja täieste olnud tunda, et laps ilma eluta, ja põigiti wastu seadust olnud. Sellepeale tulnud rätsepa emand Wilhelmine Kreimann sinna.
Siis astus Wilhelmine Kreimann kes 27 aastat wana kohtu ette, ja ütles, et tema on tulnud sinna, kui laps on olnud. Siis pesnud Mari Puustein see lapse ära, ja pannud teda Mari Altmühli riete kummuti, ja pärast ühe weikese kasti sisse, nii kauaks, kunni puusärk saand muretsetud, ja tema ise kaa terweks saab. Siis küsis kohus tema käest, mikspärast põle tema seda asja kohe ülese and.
Ta wastas, et tahtnud enne Jaan Metsariga kellega see laps on olnud kokku saada, sest et tal raha põle olnud puusärki osta, ja teda maha matta. Wiimaks sai küsitud koolmeistri G. Metsari, nagu selle maaja peremehe käest, kas tema sest asjast teadnud, ja miks tema seda kaa enne ülese ei and, sellepeale wastas tema, et ta on tüdrukud kül usutand aga ta on üttelnud, et ta ei tea mis wiga temal on, aga pärast olla ta tallitaja käsu peale linna läind. Selle üle palume nii pea kui wõimalik, selle üle otsust auuliku Hakenrihtre kohto poolt, et kas wõib seda last mahamatta wõi mitte.
