Annemõisa rentnik Samul Zimmer kaibas et Annemõisa kõrtsimees Walda Soowa sel 8. Mail 1873 temmale mittu mulku ütte rawwatükkiga temma pää sisse om löönu, nink paljo werd neidest hawadest wälja om joosknu. Se tülli om allustanu wargusse perrast, kõnneldi, et Walda Soowa om seme-Kaara wäljakülwimisse man Kaaro warrastanu, kumba Andrus Leppik om tunnistanu.
Walda Soowa astus selle kohto ette nink temmale om se Samul Zimmeri kaibus ette loetu. Selle päle andse Walda Soowa kostust: "Minna ei olle mitte Samul Zimmerit löönu, enge minno om palja pää päle pessetu, nida et minno pää nüüdsamma weel hull om; nink minna ei olle mitte Samul Zimmeri Kaarade warras, mes temma pois Andrus Leppik tunnistab."
Tunnistaja Andrus Leppik astus kohto ette nink andse nidate tunnistust: "Minna näggi kui Walda Soowa seeme kaaro nurme pääl omma hobbese päkotti pandse nink hobbesele pähha pandse, nink temma hobbene nakkas neid Kaaro sööma. Kui minno perremees Samul Zimmer tõisel päiwal sajast koddo tulli, sis ütlesi minna omma perremehhele, et Walda Soowa warrastas seeme-Kaara ja pandse omma hobbesele pääkottika pähha. Wimate kõnneli minno perremees Samul Zimmer sedda Kaara wargust Walda Soowale, se sai wäega wihhatses minno ülle nink ütles: "Kuis sinna tohhet minno Kaarawargas sõimata, minna ei olle mitte Kaaro warrastanu, kui minnol olles praeku üts wäitz käen, sis pistas minna enne hendale wäitsega sisse, ja sis perrast sinnole;" ja lei minnole ütskõrd käega pää päle. Selle päle tulli Samul Zimmer ja wõtse Walda Soowa sälga taggast kinni nink es lasse ennamb minnole lüwwa; sis tõugas Samul Zimmer Walda Soowa sängi sällite mahha. Kui Samul Zimmer Walda Soowa olli wallale lasknu, olli Samul Zimmer paljo werrega koon. Muud ei tija minna ennamb tunnistada."
Tunnistaja Jaan Soowa andse nidate tunnistust: "Minna näggi kül, et Walda Soowa hobbesel pääkott pään olli, ent mes selle kotti sissen olli, ei tija minna. Kui perremees Samul Zimmer koddo tulli nink meije sullase ka kik õddakul nurme-töö mant ollime koddo tulnu, sis tüllitses Walda Soowa perremehhega ja ütles Andrus Leppik'ele: "Minna olle Kaarawargussest puhhas, kui minnol olles üts wäits käen, sis löös minna enne hendale wäitsega sisse ja perrast sinnole," nink lei Andrus Leppikule üts kõrd pähha. Sis tulli perremees Samul Zimmer Andrusele appi nink ütles: "Siin ei olle sinnol lubba kakkelda;" nink mõllemba nakkasiwa kaklema. Wimate tulliwa naisterahwas kaklejatele wahhele."
Tunnistaja Karl Sibbul andse nidate tunnistust: "Minna näggi kül, et Walda Soowa hobbesel päkott pään olli, ent mes selle kotti sissen olli, ei tija minna. Selle Samul Zimmeri ja Walda Soowa tülli allustust olle minna kül kuuldnu, ent es näe mitte neide kakkelust. "
Tunnistaja Karl Soom andse nidate tunnistust: "Minna ei olle nännu, ja ei tija ka selle Kaara-wargussest middake tunnistada. Kui õddakult perremees sajast koddo tulli nink Walda Soowa'ga riidles, sis näggi minna et Walda Soowa Andrus Leppik'ele ütskõrd lei nink mõllemba põrmandu pääl maan olliwa. Sis tulli Samul Zimmer neid ärrä lahhutama, nink wimate Samul Zimmer Walda Soowa sällite sängi päle tõugas; sis tulli eddimelt Walda Soowa naine Marri ja wimate ka Samul Zimmeri naine Ann neide kakkelust keeldma. Wimate kui kakleminne otsan olli, sis näggi minna et Samul Zimmeri pää ja rõiwa kik paljo werrega koon olliwa."
Tunnistaja Tawit Treumuth andse nidate tunnistust: "Minna näggi kui Walda Soowa Andrus Leppikule ütskõrd lei. Sellepäle lätsi minna tarrest ärrä wälja. Minna ei olle nännu, ei ka kuuldnu neide kakkelussest middake."
Tunnistaja Tawit Müür andse nidate tunnistust: "Minna ei olle nännu et Walda Soowa hobbesel pääkottin Kaara olliwa, ja ei tija ka mitte neide tüllist, ei ka kakkelussest ütteki tunnistust anda."
Samul Zimmer om sedda koggokonna kohhut pallelnu, temma kaibust ja ka temma tunnistajade wäljaütlemist siin koggokonna kohto een Protokolli ülles wõtta nink hendale sellest Protokollist ärrä kirjutada nink selle Keiserlikko Wõrro Maakohto kätte saata.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri PIk XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
am 24. Mai c. die Copiae Kaisrl. Werroschen Ordnungsgerichte übersandt.
Annemõisa rentnik Samul Zimmer kaibas et Annemõisa kõrtsimees Walda Soowa sel 8. Mail 1873 temmale mittu mulku ütte rawwatükkiga temma pää sisse om löönu, nink paljo werd neidest hawadest wälja om joosknu. Se tülli om allustanu wargusse perrast, kõnneldi, et Walda Soowa om seme-Kaara wäljakülwimisse man Kaaro warrastanu, kumba Andrus Leppik om tunnistanu.
Walda Soowa astus selle kohto ette nink temmale om se Samul Zimmeri kaibus ette loetu. Selle päle andse Walda Soowa kostust: "Minna ei olle mitte Samul Zimmerit löönu, enge minno om palja pää päle pessetu, nida et minno pää nüüdsamma weel hull om; nink minna ei olle mitte Samul Zimmeri Kaarade warras, mes temma pois Andrus Leppik tunnistab."
Tunnistaja Andrus Leppik astus kohto ette nink andse nidate tunnistust: "Minna näggi kui Walda Soowa seeme kaaro nurme pääl omma hobbese päkotti pandse nink hobbesele pähha pandse, nink temma hobbene nakkas neid Kaaro sööma. Kui minno perremees Samul Zimmer tõisel päiwal sajast koddo tulli, sis ütlesi minna omma perremehhele, et Walda Soowa warrastas seeme-Kaara ja pandse omma hobbesele pääkottika pähha. Wimate kõnneli minno perremees Samul Zimmer sedda Kaara wargust Walda Soowale, se sai wäega wihhatses minno ülle nink ütles: "Kuis sinna tohhet minno Kaarawargas sõimata, minna ei olle mitte Kaaro warrastanu, kui minnol olles praeku üts wäitz käen, sis pistas minna enne hendale wäitsega sisse, ja sis perrast sinnole;" ja lei minnole ütskõrd käega pää päle. Selle päle tulli Samul Zimmer ja wõtse Walda Soowa sälga taggast kinni nink es lasse ennamb minnole lüwwa; sis tõugas Samul Zimmer Walda Soowa sängi sällite mahha. Kui Samul Zimmer Walda Soowa olli wallale lasknu, olli Samul Zimmer paljo werrega koon. Muud ei tija minna ennamb tunnistada."
Tunnistaja Jaan Soowa andse nidate tunnistust: "Minna näggi kül, et Walda Soowa hobbesel pääkott pään olli, ent mes selle kotti sissen olli, ei tija minna. Kui perremees Samul Zimmer koddo tulli nink meije sullase ka kik õddakul nurme-töö mant ollime koddo tulnu, sis tüllitses Walda Soowa perremehhega ja ütles Andrus Leppik'ele: "Minna olle Kaarawargussest puhhas, kui minnol olles üts wäits käen, sis löös minna enne hendale wäitsega sisse ja perrast sinnole," nink lei Andrus Leppikule üts kõrd pähha. Sis tulli perremees Samul Zimmer Andrusele appi nink ütles: "Siin ei olle sinnol lubba kakkelda;" nink mõllemba nakkasiwa kaklema. Wimate tulliwa naisterahwas kaklejatele wahhele."
Tunnistaja Karl Sibbul andse nidate tunnistust: "Minna näggi kül, et Walda Soowa hobbesel päkott pään olli, ent mes selle kotti sissen olli, ei tija minna. Selle Samul Zimmeri ja Walda Soowa tülli allustust olle minna kül kuuldnu, ent es näe mitte neide kakkelust. "
Tunnistaja Karl Soom andse nidate tunnistust: "Minna ei olle nännu, ja ei tija ka selle Kaara-wargussest middake tunnistada. Kui õddakult perremees sajast koddo tulli nink Walda Soowa'ga riidles, sis näggi minna et Walda Soowa Andrus Leppik'ele ütskõrd lei nink mõllemba põrmandu pääl maan olliwa. Sis tulli Samul Zimmer neid ärrä lahhutama, nink wimate Samul Zimmer Walda Soowa sällite sängi päle tõugas; sis tulli eddimelt Walda Soowa naine Marri ja wimate ka Samul Zimmeri naine Ann neide kakkelust keeldma. Wimate kui kakleminne otsan olli, sis näggi minna et Samul Zimmeri pää ja rõiwa kik paljo werrega koon olliwa."
Tunnistaja Tawit Treumuth andse nidate tunnistust: "Minna näggi kui Walda Soowa Andrus Leppikule ütskõrd lei. Sellepäle lätsi minna tarrest ärrä wälja. Minna ei olle nännu, ei ka kuuldnu neide kakkelussest middake."
Tunnistaja Tawit Müür andse nidate tunnistust: "Minna ei olle nännu et Walda Soowa hobbesel pääkottin Kaara olliwa, ja ei tija ka mitte neide tüllist, ei ka kakkelussest ütteki tunnistust anda."
Samul Zimmer om sedda koggokonna kohhut pallelnu, temma kaibust ja ka temma tunnistajade wäljaütlemist siin koggokonna kohto een Protokolli ülles wõtta nink hendale sellest Protokollist ärrä kirjutada nink selle Keiserlikko Wõrro Maakohto kätte saata.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri PIk XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
am 24. Mai c. die Copiae Kaisrl. Werroschen Ordnungsgerichte übersandt.
