PROTOKOLL

Rae: Aruküla kogukonnakohtu protokollide nöörraamat (1885-1890)

LeidandmedEAA.2640.1.17
Kaader
14
15
Daatum07.01.1886
Protokolli number1
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Bömberg Peakohtumees
Ants Rantmann Kohtumees
Nikifer Iwanow Kohtumees
Karl Oniks Kirjutaja

Kolowere peremees Jaan Solbrük kaebab: Minewal aastal Februari kuus sõitsin mina Aruküla Kulli küla wahelt läbi. tee, mis üle Tõnikse pere põllu käis oli kinni pandud. Suure riidlemise peale sai see wiimaks lahti tehtud. Riiu juurde tuli ka Pärtle perenaene, oli minu wastu jäme ja teotas mind.

Tõnikse Jaan Unterberg rääkis: Mina panin tee sellepärast kinni, et küla sead mitte mulgust läbi orakse põllule ei peaseks, mis suure sula läbi juba hoopis paljas ja pehme oli. Kõik teelised sõitsiwad tänawast läbi, kus tee hea ja lahtine oli. Jaan Solbrük, kui meie waba mees, tahtis meid kiusata ja paljast orakse põldu mööda sõita, mis tema ka tegi, nägi aga paarikümne sammu järel ära, et pehmet põldu mööda mitte kaugele ei pease, ta pööras üle madala kiwi aja tanawase tagasi.

Pärtle perenaene Tiina Korbmann rääkis: Wali kära oli meie wärawas, Jaan Solbrük riidles, wandus, kirus ja sõimas, ma läksin waatama, kus ma nii palju ütlesin: "eks sa ometi näe inimene, et tänaw lahti on ja kõik sealt läbi käiwad, miks sina pehme rukki põllu peale kippud ja nõnda oma ligimesele weel kahju püiad teha." Sõimanud ega jäme ei ole mina tema wastu koguni olnud, küll aga luges tema mulle ja Tõnikse peremehele "palwekutsikaid" mitu korda.

See asi sai hoolega järel kuulatud ja läbi kaalutud, kus kohus ära nägi, et Jaan Solbrüki kaebdus otse päris kiuste wihawaenu pärast oli, siis sai see kui niisugune ilma=asjata seletatud ja tagasi lükatu, aga et Jaan Solbrük ise ennast kohtu kulli ees mitte kui mõistusega inimene üles ei pidanud, ka kohtu küsimisi nagu naeruks pani ja nende peale mitte õiete nagu kohus ja kord ei wastanud, waid kohut pilkades ja ammustades: "soh, kas nüid kuulsite, kas teil asja sellest küsida on; see pole teie asi jne.", siis istub karistuseks 24 tundi wangis.

Tähend. See asi sai ida=harjumaa hakenrihtri kohtu käsu peale ette wõetud ja kaebaja ja kaebduse alused kohtusse nõutud ja protokoll ja otsus nimetatud kohtu kätte läkitatud, nagu kirjaga 9. Decembri kp. 1885 a. N 2952 nõutud.

Kohtuwanem: Jaan Bömberg (allkiri)

kõrwamehed: Hans Rantmann  (allkiri)

" Nikifer Iwanow XXX

Kirjutaja: Karl Oniks (allkiri)

Kolowere peremees Jaan Solbrük kaebab: Minewal aastal Februari kuus sõitsin mina Aruküla Kulli küla wahelt läbi. tee, mis üle Tõnikse pere põllu käis oli kinni pandud. Suure riidlemise peale sai see wiimaks lahti tehtud. Riiu juurde tuli ka Pärtle perenaene, oli minu wastu jäme ja teotas mind.

Tõnikse Jaan Unterberg rääkis: Mina panin tee sellepärast kinni, et küla sead mitte mulgust läbi orakse põllule ei peaseks, mis suure sula läbi juba hoopis paljas ja pehme oli. Kõik teelised sõitsiwad tänawast läbi, kus tee hea ja lahtine oli. Jaan Solbrük, kui meie waba mees, tahtis meid kiusata ja paljast orakse põldu mööda sõita, mis tema ka tegi, nägi aga paarikümne sammu järel ära, et pehmet põldu mööda mitte kaugele ei pease, ta pööras üle madala kiwi aja tanawase tagasi.

Pärtle perenaene Tiina Korbmann rääkis: Wali kära oli meie wärawas, Jaan Solbrük riidles, wandus, kirus ja sõimas, ma läksin waatama, kus ma nii palju ütlesin: "eks sa ometi näe inimene, et tänaw lahti on ja kõik sealt läbi käiwad, miks sina pehme rukki põllu peale kippud ja nõnda oma ligimesele weel kahju püiad teha." Sõimanud ega jäme ei ole mina tema wastu koguni olnud, küll aga luges tema mulle ja Tõnikse peremehele "palwekutsikaid" mitu korda.

See asi sai hoolega järel kuulatud ja läbi kaalutud, kus kohus ära nägi, et Jaan Solbrüki kaebdus otse päris kiuste wihawaenu pärast oli, siis sai see kui niisugune ilma=asjata seletatud ja tagasi lükatu, aga et Jaan Solbrük ise ennast kohtu kulli ees mitte kui mõistusega inimene üles ei pidanud, ka kohtu küsimisi nagu naeruks pani ja nende peale mitte õiete nagu kohus ja kord ei wastanud, waid kohut pilkades ja ammustades: "soh, kas nüid kuulsite, kas teil asja sellest küsida on; see pole teie asi jne.", siis istub karistuseks 24 tundi wangis.

Tähend. See asi sai ida=harjumaa hakenrihtri kohtu käsu peale ette wõetud ja kaebaja ja kaebduse alused kohtusse nõutud ja protokoll ja otsus nimetatud kohtu kätte läkitatud, nagu kirjaga 9. Decembri kp. 1885 a. N 2952 nõutud.

Kohtuwanem: Jaan Bömberg (allkiri)

kõrwamehed: Hans Rantmann  (allkiri)

" Nikifer Iwanow XXX

Kirjutaja: Karl Oniks (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS