Astus ette Pridik Laubach ja kaebas, et Paeküllast Aasa Hans Kowwa on temma mütsi peast ärra tommanud, tee on kinni olnud ei olle mitte ennam eddasi sanud sellepärast läksin minna watama kes piddi teed kinni piddama, ma läksin ülle maastee kraawi tee äärt möda eddasi, ja kui ma nende kohta sain, siis kargas sealt üks mees ülle krawi ja tombas minno mütsi peast ärra ja läks omma teed, minna pallusin anna minno müts kätte, otsi issi ennese müts ülles meil põlle sinno mütsiga teggemist, ja ma tundsin et se olli Paeküllast Aasa Hans Kõwa.

Selle peale wastab Hans Kõwa et temma on nenda samma kinni jänud, ei olle eddasi sanud, ja üks mees on temma hoost lönud, ja ta on hoost kinni hoidnud ja se löja on temma wankre peale temma seltsi meest lönud ja se seltsi mees ülle krawi läinud, ja mõttelnud et Pridik Laubach piddand neid ja nende hobbost köma, ja on seal Pridiko Rindo kinni hakkand ja siis on müts peasat ärra kaddunud.

Moistetud siis nomis kohhus neid et nemad pimmedal ajal, kui üks teist ei woi õiete tunda, ni rummalad on üks tõise peale minnema kus paljo rahwast koos on, kust õiget ärro ei woi sada kes on mütsi ärra wötnud, ja käskis neid ärra leppi selle peale leppisid siis nemad et se olli pimetal ajal sündind.

leppitud.