Hans Lindeberg nõudis Jaan Sõbber käest oma 2 rubel wõlga. Sõbber wastas: selle wõlla 2 rubla olla ta Lindebergile täieste tasa maksnud. Sõbral ei olnud kedagi tunistust.

Kohus mõistis: Sõbber peab Lindebergi wõlla 2 rubla 14 pääwa sees tasa maksma. Sõbber wõib aga pärast weel tunistust tua, kelle läbbi tema üttelus esimesse maksmise pärast tõendud saaks ning kui Lindeberg siis petjaks ja walelikuks jääb saab Sõbber teisel korral maksetud raha tagasi ning langeb Lindeberg salgamise eest wastutamise alla. Kohtu mõistus sai kohtu käijatele kuulutud. Sellega olid mõlemad rahul ning astsid kohtu eest ärra.