Kolowere peremees Jaan Solbrük astus kohtusse ja kaebas: Ma kauplesin omale sügise Mardipäewa ajal aasta peale sulaseks Jaan Lehtmanni. Nelipühi pühade järel sell päewal läks ta ise oma lubaga keskhommiku ajal, ilma et ma midagi paha sõna oleksin t'ale ütelnud, minu juurest ära. Wäljas on ta aga lärmitsenud, et peremees ei andwat tale mitte süia. Sellsammal päewa hommikul küsis ta tööd, mis t'ale sai ka juhatud, aga sööma ta ei tulnud. Kui ma t'ale siis weel ütlesin, et ka pühade ajal peab sulane kodus olema, kirus ja wandus ta mitme suguste sõnadega.
Tunnistuseks, kes kõik seda asja ka kuulnud ja näinud, on Liisu Peskmann, üks wõeras inimene, peale minu oma pere.
Sulane Jaan Lehtmann wastas: Ma olen ikka auusasti oma tööd teinud ega ole ma peremeest mitte laitnud. Pererahwas oliwad aga wäga kiuslikud. Esimese püha hommikul läksin oma ema sauna juure ja puhkasin seal kell 8ni, pärast läksin koju peremehe juure ja puhkasin seal küinis. Pärast tõusin sealt ülesse ja läksin Pujatu kõrtsi, wõtsin 1/2 toopi wiina, läksin koju ja heitsin jälle asemelle pitkali, sellepeale hüidis min ka peremees sööma, mille peale wastasin, et juua tahan. Pärast tuli perenaine labsega ning kutsus mind jälle sööma. Siis tuli peremees ja ütles. Kas ma tean sulle leiwakotti juure panna, soolast wõi magedat, nagu külas räägid. Ma wastasin, et wõin igalt poolt süia saada, su soolast ega magedat ei taha ma. Läksin siis külasse ning sõin siit ja sealt. Wiimse püha hommikul küsisin tööd, kästi häke ära parandada, siis hobune sepal ära rautada, ma tegin seda ja ka weel muud. Tüdruk Ann kutsus mind siis ka sööma ning pärast ka õde Leenu. Läksin siis ka sööma. Seal ütles mulle peremees: Kuidas nüid mu toit sulle mekib, kui ta enne ei kõlbanud, ja kirus ning wandus hirmsasti. Ma ütlesin siis, et wõin ma ka ära minna ning siis läksin ka.
Kohus mõistis, et sulane Jaan Lehtmann oma woliga peremehe juurest on ära läinud siis peab ta selle eest (1) ühe rubla walla laekasse trahwi maksma.
Isekeskis peremees Jaan Solbrük ja Jaan Lehtmann lepisiwad teine teisega nii wiisi ära, et Jaan Lehtmann, nende päewade eest mis ta ära oli nii kaua kui uus sulane tema asemelle tuli, maksab iga päewa eest peremees Jaan Solbrükile ühe rubla. Wahepäiwi kunni uue sulaseni, oli 14 päewa, tuleb siis ühtekokku 14 rubla peremees Jaan Solbrükile wälja maksta. Et see aga Jaan Lehtmannil praegu mitte wõimalik ei olnud, siis tehti otsuseks, et tall sügise Mardipäewa aeg need 14 rbl. peremees Jaan Solbrükile peab äramakstud olema.
Kohtuwanem: Jaan Bömberg (allkiri)
kõrwamehed: Hans Rantmann (allkiri)
" Nikifer Iwanow (allkiri)
Kirjutaja: Karl Oniks (allkiri)
/Maksis 1. rbl. trahwi walla laekasse ära./
Kolowere peremees Jaan Solbrük astus kohtusse ja kaebas: Ma kauplesin omale sügise Mardipäewa ajal aasta peale sulaseks Jaan Lehtmanni. Nelipühi pühade järel sell päewal läks ta ise oma lubaga keskhommiku ajal, ilma et ma midagi paha sõna oleksin t'ale ütelnud, minu juurest ära. Wäljas on ta aga lärmitsenud, et peremees ei andwat tale mitte süia. Sellsammal päewa hommikul küsis ta tööd, mis t'ale sai ka juhatud, aga sööma ta ei tulnud. Kui ma t'ale siis weel ütlesin, et ka pühade ajal peab sulane kodus olema, kirus ja wandus ta mitme suguste sõnadega.
Tunnistuseks, kes kõik seda asja ka kuulnud ja näinud, on Liisu Peskmann, üks wõeras inimene, peale minu oma pere.
Sulane Jaan Lehtmann wastas: Ma olen ikka auusasti oma tööd teinud ega ole ma peremeest mitte laitnud. Pererahwas oliwad aga wäga kiuslikud. Esimese püha hommikul läksin oma ema sauna juure ja puhkasin seal kell 8ni, pärast läksin koju peremehe juure ja puhkasin seal küinis. Pärast tõusin sealt ülesse ja läksin Pujatu kõrtsi, wõtsin 1/2 toopi wiina, läksin koju ja heitsin jälle asemelle pitkali, sellepeale hüidis min ka peremees sööma, mille peale wastasin, et juua tahan. Pärast tuli perenaine labsega ning kutsus mind jälle sööma. Siis tuli peremees ja ütles. Kas ma tean sulle leiwakotti juure panna, soolast wõi magedat, nagu külas räägid. Ma wastasin, et wõin igalt poolt süia saada, su soolast ega magedat ei taha ma. Läksin siis külasse ning sõin siit ja sealt. Wiimse püha hommikul küsisin tööd, kästi häke ära parandada, siis hobune sepal ära rautada, ma tegin seda ja ka weel muud. Tüdruk Ann kutsus mind siis ka sööma ning pärast ka õde Leenu. Läksin siis ka sööma. Seal ütles mulle peremees: Kuidas nüid mu toit sulle mekib, kui ta enne ei kõlbanud, ja kirus ning wandus hirmsasti. Ma ütlesin siis, et wõin ma ka ära minna ning siis läksin ka.
Kohus mõistis, et sulane Jaan Lehtmann oma woliga peremehe juurest on ära läinud siis peab ta selle eest (1) ühe rubla walla laekasse trahwi maksma.
Isekeskis peremees Jaan Solbrük ja Jaan Lehtmann lepisiwad teine teisega nii wiisi ära, et Jaan Lehtmann, nende päewade eest mis ta ära oli nii kaua kui uus sulane tema asemelle tuli, maksab iga päewa eest peremees Jaan Solbrükile ühe rubla. Wahepäiwi kunni uue sulaseni, oli 14 päewa, tuleb siis ühtekokku 14 rubla peremees Jaan Solbrükile wälja maksta. Et see aga Jaan Lehtmannil praegu mitte wõimalik ei olnud, siis tehti otsuseks, et tall sügise Mardipäewa aeg need 14 rbl. peremees Jaan Solbrükile peab äramakstud olema.
Kohtuwanem: Jaan Bömberg (allkiri)
kõrwamehed: Hans Rantmann (allkiri)
" Nikifer Iwanow (allkiri)
Kirjutaja: Karl Oniks (allkiri)
/Maksis 1. rbl. trahwi walla laekasse ära./
