Astus ette Murasti mees Reinut Oswal oma poja Mardi pärast Pritsu peremehe Jaan Otsuse peale, kelle juures tema poeg karjatseks olnud, et Jaan teda enne aastat ära ajanud ja palka pole enam, kui 2 särki, 2 paari püksa, linase kambsuli üks paar sokisid ja ühed kindad annud. Nüüd aga tahan mina tema käest weel seda lubatud kuube ja talist leiba poojale saada.
Sai siis nüüd pois ette kutsutud ja küsitud, mis sina siis ka peremehele süüdi olen teinud, et sind on ära ajanud; pois ütles: muud ei olnud kedagi, kui ei osanud heaste hoost kutsida wärawa wahelt läbi; sellepärast lubas peremees minu jala sääred kui porgandid katki murda; ja kaa weel see oli minu süid, et unustasin lehma laudas heaste kinni panemata, tõmbas lahti ja kaebas teist kaks lehma ka lahti siis sai peremees minu peale kurjaks, lõi mind wäädiga mööda jalgu ja selle peale läksin mina ära isa koju. Sele kaebtuse peale sai siis kaa peremees Jaan ette kutsutud ja küsitud, mis tüli temal selle poisiga on olnud ja kaebtus ette luetud. Jaan ütles: tema jalga ei ole mina mitte lubanud katki murda ja lehma ei ole tema kinnu pannudgi. Löönud mina teda kaa ei ole witsaga, waid mina sain aga tema käest kiwiga kui mina teda õpetasin, rindu wastu lüia. See kiwi oli kaa Jaanil kohtu ees näidata, mis kaunis suur oli (arwata 4 naela) ilga sõna kuulmata oli temal minul kaa kül. Tunnistuse meest ei olnud neil selle waidlemise juures kumbagil olnud, aga selle pärast et pois sõnna kuulmata ja permeest kiwiga rinda wasta löönud mille asja pois ise tunnistas kaa tõe olewast mõistis kohus:
et pois peab selle kätte antud palgaga rahul olema ja peale selle weel Jaanile walusa kiwi hoobi eest 2 rbl. strafi maksma.
Kohtuwan.: P. Laubach XXX
Kõrwamees: J. Emberg XXX
Kõrwamees J. Rooste XXX
Kirjutaja: P. Lemberg <allkiri>
Astus ette Murasti mees Reinut Oswal oma poja Mardi pärast Pritsu peremehe Jaan Otsuse peale, kelle juures tema poeg karjatseks olnud, et Jaan teda enne aastat ära ajanud ja palka pole enam, kui 2 särki, 2 paari püksa, linase kambsuli üks paar sokisid ja ühed kindad annud. Nüüd aga tahan mina tema käest weel seda lubatud kuube ja talist leiba poojale saada.
Sai siis nüüd pois ette kutsutud ja küsitud, mis sina siis ka peremehele süüdi olen teinud, et sind on ära ajanud; pois ütles: muud ei olnud kedagi, kui ei osanud heaste hoost kutsida wärawa wahelt läbi; sellepärast lubas peremees minu jala sääred kui porgandid katki murda; ja kaa weel see oli minu süid, et unustasin lehma laudas heaste kinni panemata, tõmbas lahti ja kaebas teist kaks lehma ka lahti siis sai peremees minu peale kurjaks, lõi mind wäädiga mööda jalgu ja selle peale läksin mina ära isa koju. Sele kaebtuse peale sai siis kaa peremees Jaan ette kutsutud ja küsitud, mis tüli temal selle poisiga on olnud ja kaebtus ette luetud. Jaan ütles: tema jalga ei ole mina mitte lubanud katki murda ja lehma ei ole tema kinnu pannudgi. Löönud mina teda kaa ei ole witsaga, waid mina sain aga tema käest kiwiga kui mina teda õpetasin, rindu wastu lüia. See kiwi oli kaa Jaanil kohtu ees näidata, mis kaunis suur oli (arwata 4 naela) ilga sõna kuulmata oli temal minul kaa kül. Tunnistuse meest ei olnud neil selle waidlemise juures kumbagil olnud, aga selle pärast et pois sõnna kuulmata ja permeest kiwiga rinda wasta löönud mille asja pois ise tunnistas kaa tõe olewast mõistis kohus:
et pois peab selle kätte antud palgaga rahul olema ja peale selle weel Jaanile walusa kiwi hoobi eest 2 rbl. strafi maksma.
Kohtuwan.: P. Laubach XXX
Kõrwamees: J. Emberg XXX
Kõrwamees J. Rooste XXX
Kirjutaja: P. Lemberg <allkiri>
