Kohto ette astus Keigla Jaan Kuiw, oma hobuse kohut seletama, mis a. 1874 Prottokoll Nr 23 sai sisse kaewatud, ja tõi tunnistuseks Juhan Rehbergi ette, Juhan Rehberg tunnistas: Leenu Lehander rääkis mulle seda oma suuga et se tema tö on et hobune otsa sai, ja ütles weel sinna juure, Kui ma sügise walla kohtus käisin siis oli mul raha juures et pidin hobuse wälja maksma aga kohus ei pärind mo käest raha ja weel kinnitas, Leenu, kui ta mulle seda rääkis et ma ei pidand seda ühelegi teatama.

Kohus kutsus Leenu Lehander ette ja kuulas tema käest uueste se asja järele, aga Leenu Lehander ei wõinud mitte ennam wabandada waid sai aru et tema süüdlane on. Jaan Kuiw tahtis hobuse eest 35 rubla saada ja kohtumehed olid seda hobust käind waatamas, enne kui ta sai auku pandud ja arwasid ka selle hinna wäärt. Kohus pakus neile leppitust.  Hans Leenu poeg Lehander ja Jaan Kuiw leppisid sellega, et Hans Lehander lubas kahju tasumiseks Jaanile 20 rubla maksta ja se raha peab 1seks kohto pääwaks mis pärast ülestõusmise püha tuleb makstud olema.

Prottokoll ette loetud.