Astus kohtu ette Jaan Niinberg ja kaebas: 1. Mai kpw. s.a. tuli mu wend Juhan Niinberg kell 11 õhtu koju. Ta astus tuppa ja ma läksin õue oma hoost reijale kinni wiima, seal tuli mu wend Juhan õues mulle wastu ja ütles mulle: mis sa mind taga räägid, kui mind kodu ei ole, ma ütlesin, et mina põle sind pahaste taga rääkinud, sest et ise haua krundi meie perekonna tarwis wälja mõetsid. Juhan Niinberg on minuga see pärast wihane, et mina olla ema haua undrehti teinud ja haua krundi wiltu ajanud. Minu ütlemise peale lõi mind Juhan käega, wastu minu nägu kolm korda ja hammustas minu pahema käe sõrme. Selle peale tulid meie isa Jaagup ja minu naine Anu meie juure ja lahutasid meid ära. Ma jäin seisma, aga mu wend Juhan läks minu poja Juhani juure ja üteldes üks kuradi kärbi kutsikas olia mu kallal - lõi temale wastu pead nõnda et see maha kukkus.
Jaan Niinberg (allkiri)
Astus kohtu ette Juhan Niinberg ja rääkis: 1. Mail s.a. tulin õhtu linnast koju. Istusin õues tua akna all pingi peal ja kuulsin kui Jaan isale rääkis, et mina olen käinud ema haua kohta temale ette näitamas, mille peale isa wastas: kui ta ise sulle seda ette näitas, miks ta siis nüid pahandab, et haud ei ole heaste tehtud. Sina aga seekord, kui Jaan emale hauda tegi - mitte surnu ajas ei käinud sest et ma sell ajal haige olin. Ma wiisin siit oma kraamid tuppa ja Jaan läks tuast wälja. Selle peale tulin ka tuast wälja ja sain Jaanuga tua ees kokku. Ma ütlesin siis Jaanile: kuidas sa waletad, et ma surnu ajas käisin, sulle ema haua kohta ette näinamas sest et isegi tead, olin ju see päew haige. Ta waidles wastu, et olen käinud: tulid kui wene papp pitka kuue sees sülla puu käes. Ma ütlesin siis: sa waletad hullemini kui wana naine, selle peale ütles Jaan: Mis sa kurat mind alati närid ja lõi mulle risikaga wastu rindu, mille peale mina ühe sammu tagasi astusin. Siis laskis ta hobuse lahti ja tormas käed õiel minu kallale, ma hakkasin wastu. Ta püidis minu silma nägu lõhki kiskuda, kus juures tema sõrmed minu suust paar korda läbi käisid, kolmat korda juhtus jälle tema sõrm minu suhu ja ta tahtis minu palet lõhki kiskuda kus juures ma siis tema sõrme hammustasin.
Selle peale tuliwad Jaani naine Anu ja poeg Juhan puudega minu kallale. Naine Anu lõi mind mittu hoopi nii sama kui tema poeg Juhan. Pärast hoidis naine teda mist eemal, aga ta rabeles lahti ja tuli sõimates las ma ta kuradile lähen ja annan mu kallale ja lõi mind piibuga mida peus hoidis, wiis korda pähe. Jaani poega Juhanit lõin ühe korra. Seda riidu nägi meie õde Liisu pealt. Seda sõna: kuradi kärbi kutsikas, ma tema pojale ei öelnud.
Juhan Niinberg (allkiri)
See asi jäeb pooleli, sest et Jaani poeg Juhan, õde Liisu ja isa Jaagup puudusiwad.
(Kodu ära lepinud).
Kohtuwanem: Jaan Bõmberg (allkiri)
Kõrwamehed: Hans Rantmann (allkiri) Jüri Reindorff (allkiri)
Kirjatoim. H. Kitwell (allkiri)
Astus kohtu ette Jaan Niinberg ja kaebas: 1. Mai kpw. s.a. tuli mu wend Juhan Niinberg kell 11 õhtu koju. Ta astus tuppa ja ma läksin õue oma hoost reijale kinni wiima, seal tuli mu wend Juhan õues mulle wastu ja ütles mulle: mis sa mind taga räägid, kui mind kodu ei ole, ma ütlesin, et mina põle sind pahaste taga rääkinud, sest et ise haua krundi meie perekonna tarwis wälja mõetsid. Juhan Niinberg on minuga see pärast wihane, et mina olla ema haua undrehti teinud ja haua krundi wiltu ajanud. Minu ütlemise peale lõi mind Juhan käega, wastu minu nägu kolm korda ja hammustas minu pahema käe sõrme. Selle peale tulid meie isa Jaagup ja minu naine Anu meie juure ja lahutasid meid ära. Ma jäin seisma, aga mu wend Juhan läks minu poja Juhani juure ja üteldes üks kuradi kärbi kutsikas olia mu kallal - lõi temale wastu pead nõnda et see maha kukkus.
Jaan Niinberg (allkiri)
Astus kohtu ette Juhan Niinberg ja rääkis: 1. Mail s.a. tulin õhtu linnast koju. Istusin õues tua akna all pingi peal ja kuulsin kui Jaan isale rääkis, et mina olen käinud ema haua kohta temale ette näitamas, mille peale isa wastas: kui ta ise sulle seda ette näitas, miks ta siis nüid pahandab, et haud ei ole heaste tehtud. Sina aga seekord, kui Jaan emale hauda tegi - mitte surnu ajas ei käinud sest et ma sell ajal haige olin. Ma wiisin siit oma kraamid tuppa ja Jaan läks tuast wälja. Selle peale tulin ka tuast wälja ja sain Jaanuga tua ees kokku. Ma ütlesin siis Jaanile: kuidas sa waletad, et ma surnu ajas käisin, sulle ema haua kohta ette näinamas sest et isegi tead, olin ju see päew haige. Ta waidles wastu, et olen käinud: tulid kui wene papp pitka kuue sees sülla puu käes. Ma ütlesin siis: sa waletad hullemini kui wana naine, selle peale ütles Jaan: Mis sa kurat mind alati närid ja lõi mulle risikaga wastu rindu, mille peale mina ühe sammu tagasi astusin. Siis laskis ta hobuse lahti ja tormas käed õiel minu kallale, ma hakkasin wastu. Ta püidis minu silma nägu lõhki kiskuda, kus juures tema sõrmed minu suust paar korda läbi käisid, kolmat korda juhtus jälle tema sõrm minu suhu ja ta tahtis minu palet lõhki kiskuda kus juures ma siis tema sõrme hammustasin.
Selle peale tuliwad Jaani naine Anu ja poeg Juhan puudega minu kallale. Naine Anu lõi mind mittu hoopi nii sama kui tema poeg Juhan. Pärast hoidis naine teda mist eemal, aga ta rabeles lahti ja tuli sõimates las ma ta kuradile lähen ja annan mu kallale ja lõi mind piibuga mida peus hoidis, wiis korda pähe. Jaani poega Juhanit lõin ühe korra. Seda riidu nägi meie õde Liisu pealt. Seda sõna: kuradi kärbi kutsikas, ma tema pojale ei öelnud.
Juhan Niinberg (allkiri)
See asi jäeb pooleli, sest et Jaani poeg Juhan, õde Liisu ja isa Jaagup puudusiwad.
(Kodu ära lepinud).
Kohtuwanem: Jaan Bõmberg (allkiri)
Kõrwamehed: Hans Rantmann (allkiri) Jüri Reindorff (allkiri)
Kirjatoim. H. Kitwell (allkiri)
