Selsammal pääwal astus kohto ette Suure Sausti mees Jaan Kawart, oma naese wenna Mihkel Keigla asja pärast kaebama. Et mõisa wallitseja on lasknud teda kolmel korral trahwida. Esitiks on mõisa wallitseja tema 10 rubla teenitud palka kinni pand. Teiseks on tema lasknud poisile Hakenrihi juures 30 witsa hoopi ihu nuhtluseks andja ja kolmandaks ei tohi pois kuskil pool teenima hakata. Juba 21sest Februarist seia aeani, on pois ilma teenistuseta ja pea tuleb poisil nälg käte; waid sunnitakse iga wägise mõisad teenima, aastal 1874 21 Februaris, kui wallitsejale poisile teenimese kauba kontrahdi on kirjutanud ja kui pois mõisad teenima hakkas, on kaup nenda tehtud. Mihkel Keigla saab aastas palka 22 rub mõisa lauas süüa pea raha maksab mõis tema eest, siis ka weel leeritab mõis teda, siis peab tema 2 aastad mõisa teenima, ja saab teisel teenistuse aastal 25 rub palka ehk ka weel rohkem, kui tema oma tööd keik korra pärast teeb. 3 kuud on pois enne aasta lõpetust, mõisale ülesse ütlenud ja üles ütlemise korral on pois 30 rub palka küsind; aga mõisa wallitseja pole enam luband kui 25 rub aga sellega ei wõinud pois mitte teenima jäda waid tuli mõisast ära. Poole leeri aega on pois ennast oma leiwaga leeritand; aga leerimaks on mõisa maksta jäänd.
Kohus kutsus mõisa wallitseja seda asja seletama. Wallitseja on walla kohto ette tunnistanud Mihkel Keigla pärast. Hakenrihi Herra kirja järele, mis sealt on mõisa wallitsusele saadetud, olen mina teinud ja pärinud ja pärin weel edasi nii kaua kui ühest suuremast kohtust üks teine mõistus tuleb.
Kohus katsus ja pakus neid sellega leppitada. Et wallitseja maksaks poisi 10 rubla käte ja mud trahwid jääksid poisile trahwiks; aga wallitseja ei tahtnud seda mitte, waid nõuab aga et pois mõisad teenima hakkab, ja kui mitte, siis pois peab Hakenrihi mõistuse järele 25 rub mõisale tagasi maksma; aga Mihkel Keigla tunnistab, et Hakenrihi herra pole temale mitte seda ütlenud et mina pean 25 rub tagasi maksma; waid seda on mulle aga öeldud et pean mõisa teenima minema.
Walla kohus on katsund lepitada; aga nemad pole mitte lepind; siis palub walla kohus neid Keiserliko Kihelkonna kohto hooleks.
Selsammal pääwal astus kohto ette Suure Sausti mees Jaan Kawart, oma naese wenna Mihkel Keigla asja pärast kaebama. Et mõisa wallitseja on lasknud teda kolmel korral trahwida. Esitiks on mõisa wallitseja tema 10 rubla teenitud palka kinni pand. Teiseks on tema lasknud poisile Hakenrihi juures 30 witsa hoopi ihu nuhtluseks andja ja kolmandaks ei tohi pois kuskil pool teenima hakata. Juba 21sest Februarist seia aeani, on pois ilma teenistuseta ja pea tuleb poisil nälg käte; waid sunnitakse iga wägise mõisad teenima, aastal 1874 21 Februaris, kui wallitsejale poisile teenimese kauba kontrahdi on kirjutanud ja kui pois mõisad teenima hakkas, on kaup nenda tehtud. Mihkel Keigla saab aastas palka 22 rub mõisa lauas süüa pea raha maksab mõis tema eest, siis ka weel leeritab mõis teda, siis peab tema 2 aastad mõisa teenima, ja saab teisel teenistuse aastal 25 rub palka ehk ka weel rohkem, kui tema oma tööd keik korra pärast teeb. 3 kuud on pois enne aasta lõpetust, mõisale ülesse ütlenud ja üles ütlemise korral on pois 30 rub palka küsind; aga mõisa wallitseja pole enam luband kui 25 rub aga sellega ei wõinud pois mitte teenima jäda waid tuli mõisast ära. Poole leeri aega on pois ennast oma leiwaga leeritand; aga leerimaks on mõisa maksta jäänd.
Kohus kutsus mõisa wallitseja seda asja seletama. Wallitseja on walla kohto ette tunnistanud Mihkel Keigla pärast. Hakenrihi Herra kirja järele, mis sealt on mõisa wallitsusele saadetud, olen mina teinud ja pärinud ja pärin weel edasi nii kaua kui ühest suuremast kohtust üks teine mõistus tuleb.
Kohus katsus ja pakus neid sellega leppitada. Et wallitseja maksaks poisi 10 rubla käte ja mud trahwid jääksid poisile trahwiks; aga wallitseja ei tahtnud seda mitte, waid nõuab aga et pois mõisad teenima hakkab, ja kui mitte, siis pois peab Hakenrihi mõistuse järele 25 rub mõisale tagasi maksma; aga Mihkel Keigla tunnistab, et Hakenrihi herra pole temale mitte seda ütlenud et mina pean 25 rub tagasi maksma; waid seda on mulle aga öeldud et pean mõisa teenima minema.
Walla kohus on katsund lepitada; aga nemad pole mitte lepind; siis palub walla kohus neid Keiserliko Kihelkonna kohto hooleks.
