PROTOKOLL

Peningi: Pikavere vallakohtu protokollid (1872-1876)

LeidandmedEAA.2633.1.2
Kaader
9
10
Daatum25.08.1872
Protokolli number19
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaak Koor Peakohtumees
Juhhan Orraw Kohtumees
Rein Öepik kohto järgimees Kohtumees
Mick Napp koggokonna kirjutaja Kirjutaja

Sel päwal tulli ette Pikkawerre Mõisa Aidamees Peter Roman ja andis ülles et Hans Kangur on Laur Kurrega riido läinud künni peal, ja Laur Kurg on appi üdnud, et Laur Kurg on all olnud ja Hans Kangur on Lauri peal olnud ja Aidamees on sinna läinud ja ärja pitsa warrega paar korda Hans Kangrule möda reisi löönd ja Hans Kangur on ülles tõusnud ja maast üht mulla panka wõtnud ja Aidamehhele wasto rindo wissand ja teises käes olnud kiwwi sellega on lubband ka anda, siis on tahtnud Aidamehhe pähhe kinni akata. Aidamees on tedda jälle ommast ärrawisand siis peale selle on temma Aidameest mitmed moodi sõimand.

Kohhus kutsus Laur Kurg kohto ette ja pärris järrel kuddas nende riid olli tulnud. Laur Kurg ütlep temma on künnud Laupääw hommiko 12mal Augustil enne keskhommikud. Siis tulli Hans Kangor minno ärgade ette anna minno Ikke seia. Laur Kurg on ölnud minna künnan teist pääwa selle Ikkega. Aidamees andis wäljal sedda minno kätte, eks se olle Mõisa Ikke. Hans Kangur ei olle ennam keddagi räkind läinud ärgade ette kui Laur on künnud ja tõmmand teise ärja lahti. Laur läind wõtnud selle lahti tehtud ärja sarwest käega kinni ja kui Hans tahtnud teist ärga ka lahti tehha, Siis on Laur Kurg ärja pitsaga Hans Kangrud löönd siis on Hans Kangur Laur Kurre kallale tulnud ja Laur Kurge Sahkade kõrwa mahha pannud selle peale on siis Aidamees sinna läind neid lahhutama et üks ärg on Sahkade külles kinni olnud et pärrast ärg teeb ommale kahju.

Kohhus pärris kas olli mõnni kes pealt näggi siis öldi Jaan Leoke näggi, tulli Jaan Leoke kohto ette. Kohhus pärris järrel kas sinna näggid nende riido, ja näggin, Laur Kurg lõi 3 korda essite siis Hans Kangur läks Lauri kallale ja siis tulli Aidamees sinna ja Laur oidis Hansu kinni ja Aidamees lõi. Laur Kurg ütlep ei oidnud. Jaan Leoke ütlep minna ollin emal minna ei tea kas sa oidsid Hans Kangro jallad omma jalgatega kinni.

Kohhus pärris järrel kas weel ei olnud mitte teisi seal liggidal, Laur Kurg ja Jaan Leoke ütlesid et Hans Raudsep olnud keige liggemal. Kohhus kutsus Hans Raudseppa kohto ette. Kohhus pärris järrel kas sinna näggid Laur Kurre ja Hans Kangro ja Aidamehhe riido ja näggin. Kohhus küssis mitto korda lõi Laur Hanso, ühhe korra näggin teine kord akkas piits Sahkadesse kinni kolmat korda ma ei tea kas se läks Hanso külge. Kohhus pärris Aidamehhe lööma. Hans Raudsep ütlep ei ma näind, minna kündsin eddasi egga ma ei seisnud kui pea se walmis olli, se olli Hans Rauseppa tunnistus.

Laur Kurg ütlep eks Hans Kangur toonud teist ärja Ikket sinna ehk odant keskommiko söma aijal eks siis olleks wõinud Ikket wahhetada. Kohhus kutsus Hans Kangurt kohto ette, Kohhus pärris järrel kuddas nende tülli Laur Kurrega on tulnud.

Hans Kangur ütlep minna ei olnud kahhel pääwal wäljas ja minno ärja ikket ei olnud Mõisa jures wõtsin siis ühhe teise tullin wäljale ja läksin otsima juhhatati Lauri jure, minna tahtsin omma ikket kätte saada mis kewwade mulle olli antud ja Laur Kurg ei annud siis minna teggin ärja lahti, ja Laur tulli ja lõi mind, minna akkasin wasta, siis tulli Aidamees sinna wahhele ja akkas mind peksma. 

Koggokonna kohhus ütles miks sinna siis Aidamehhe wasto akkasid ja Aidameest mulla tükkiga olled wasto rindo wissand ja kiwwiga olled lubband wissata ja ollet tahtnud Aidamehhe rindo wõi pähhe kinni akkada ja ollet tedda mitmet moodi sõimanud eks sinna kaeband Koggokonna kohtusse, ja sedda Hans Kangur ei salland mitte. Koggokonna kohhus ütles miks sinna ei toonud sedda teist ikket senna ehk odant keskommiko söma aega sest on sul Süüd.

Koggokonna Kohto mõistus

Kohhus mõistis Laur Kurre peale et temma essimene lööma olli trahwiks 1 Rupl 50 Koppikad walla Laekasse 50 koppikad opi pealt, ja Aidamehhe Peter Romanni omma tunnistust mööda et on paar korda löönud 1 Rupl walla Laekasse 50 koppikad hoobi pealt, ja Hans Kangrule mõistis Kohhus 20 Witsa hoopi Aidamehhe wasto akkamisse pärrast.

Sellepärrast mõistis Koggokonna kohhus Hans Kangru peale Witsa trahwi, et temmal muidogi peale 7 Rubla rahha maksude wõlga on.

Kohto wannem Jaak Koor XXX

Kohto käemees Juhhan Orraw XXX

Kohto järgimees Rein Öepik XXX

Kohto kirjutaja Mick Napp  (allkiri)

/Hans Kangru Protokoll sai wäljaantud Lõunapoolse Harjomaa Hakenrihtri kohtusse 1sel Septembri k.p. 1872/

/Käemeeste tunnistuse järrel et temma kolm hoopi on löönd/

/Laur Kurg on omma trahwi maksnud 1 Rupl 50 kopikud, Peter Roman on omma trahwi maksnud 1 Rupl/

/Tähenduseks kohhus on mõistnud ja kas mõistus täidetut ehk kas kohto käijad said äraleppitud. 

Witsa trahw on selsammal päwal kätte antud/

Sel päwal tulli ette Pikkawerre Mõisa Aidamees Peter Roman ja andis ülles et Hans Kangur on Laur Kurrega riido läinud künni peal, ja Laur Kurg on appi üdnud, et Laur Kurg on all olnud ja Hans Kangur on Lauri peal olnud ja Aidamees on sinna läinud ja ärja pitsa warrega paar korda Hans Kangrule möda reisi löönd ja Hans Kangur on ülles tõusnud ja maast üht mulla panka wõtnud ja Aidamehhele wasto rindo wissand ja teises käes olnud kiwwi sellega on lubband ka anda, siis on tahtnud Aidamehhe pähhe kinni akata. Aidamees on tedda jälle ommast ärrawisand siis peale selle on temma Aidameest mitmed moodi sõimand.

Kohhus kutsus Laur Kurg kohto ette ja pärris järrel kuddas nende riid olli tulnud. Laur Kurg ütlep temma on künnud Laupääw hommiko 12mal Augustil enne keskhommikud. Siis tulli Hans Kangor minno ärgade ette anna minno Ikke seia. Laur Kurg on ölnud minna künnan teist pääwa selle Ikkega. Aidamees andis wäljal sedda minno kätte, eks se olle Mõisa Ikke. Hans Kangur ei olle ennam keddagi räkind läinud ärgade ette kui Laur on künnud ja tõmmand teise ärja lahti. Laur läind wõtnud selle lahti tehtud ärja sarwest käega kinni ja kui Hans tahtnud teist ärga ka lahti tehha, Siis on Laur Kurg ärja pitsaga Hans Kangrud löönd siis on Hans Kangur Laur Kurre kallale tulnud ja Laur Kurge Sahkade kõrwa mahha pannud selle peale on siis Aidamees sinna läind neid lahhutama et üks ärg on Sahkade külles kinni olnud et pärrast ärg teeb ommale kahju.

Kohhus pärris kas olli mõnni kes pealt näggi siis öldi Jaan Leoke näggi, tulli Jaan Leoke kohto ette. Kohhus pärris järrel kas sinna näggid nende riido, ja näggin, Laur Kurg lõi 3 korda essite siis Hans Kangur läks Lauri kallale ja siis tulli Aidamees sinna ja Laur oidis Hansu kinni ja Aidamees lõi. Laur Kurg ütlep ei oidnud. Jaan Leoke ütlep minna ollin emal minna ei tea kas sa oidsid Hans Kangro jallad omma jalgatega kinni.

Kohhus pärris järrel kas weel ei olnud mitte teisi seal liggidal, Laur Kurg ja Jaan Leoke ütlesid et Hans Raudsep olnud keige liggemal. Kohhus kutsus Hans Raudseppa kohto ette. Kohhus pärris järrel kas sinna näggid Laur Kurre ja Hans Kangro ja Aidamehhe riido ja näggin. Kohhus küssis mitto korda lõi Laur Hanso, ühhe korra näggin teine kord akkas piits Sahkadesse kinni kolmat korda ma ei tea kas se läks Hanso külge. Kohhus pärris Aidamehhe lööma. Hans Raudsep ütlep ei ma näind, minna kündsin eddasi egga ma ei seisnud kui pea se walmis olli, se olli Hans Rauseppa tunnistus.

Laur Kurg ütlep eks Hans Kangur toonud teist ärja Ikket sinna ehk odant keskommiko söma aijal eks siis olleks wõinud Ikket wahhetada. Kohhus kutsus Hans Kangurt kohto ette, Kohhus pärris järrel kuddas nende tülli Laur Kurrega on tulnud.

Hans Kangur ütlep minna ei olnud kahhel pääwal wäljas ja minno ärja ikket ei olnud Mõisa jures wõtsin siis ühhe teise tullin wäljale ja läksin otsima juhhatati Lauri jure, minna tahtsin omma ikket kätte saada mis kewwade mulle olli antud ja Laur Kurg ei annud siis minna teggin ärja lahti, ja Laur tulli ja lõi mind, minna akkasin wasta, siis tulli Aidamees sinna wahhele ja akkas mind peksma. 

Koggokonna kohhus ütles miks sinna siis Aidamehhe wasto akkasid ja Aidameest mulla tükkiga olled wasto rindo wissand ja kiwwiga olled lubband wissata ja ollet tahtnud Aidamehhe rindo wõi pähhe kinni akkada ja ollet tedda mitmet moodi sõimanud eks sinna kaeband Koggokonna kohtusse, ja sedda Hans Kangur ei salland mitte. Koggokonna kohhus ütles miks sinna ei toonud sedda teist ikket senna ehk odant keskommiko söma aega sest on sul Süüd.

Koggokonna Kohto mõistus

Kohhus mõistis Laur Kurre peale et temma essimene lööma olli trahwiks 1 Rupl 50 Koppikad walla Laekasse 50 koppikad opi pealt, ja Aidamehhe Peter Romanni omma tunnistust mööda et on paar korda löönud 1 Rupl walla Laekasse 50 koppikad hoobi pealt, ja Hans Kangrule mõistis Kohhus 20 Witsa hoopi Aidamehhe wasto akkamisse pärrast.

Sellepärrast mõistis Koggokonna kohhus Hans Kangru peale Witsa trahwi, et temmal muidogi peale 7 Rubla rahha maksude wõlga on.

Kohto wannem Jaak Koor XXX

Kohto käemees Juhhan Orraw XXX

Kohto järgimees Rein Öepik XXX

Kohto kirjutaja Mick Napp  (allkiri)

/Hans Kangru Protokoll sai wäljaantud Lõunapoolse Harjomaa Hakenrihtri kohtusse 1sel Septembri k.p. 1872/

/Käemeeste tunnistuse järrel et temma kolm hoopi on löönd/

/Laur Kurg on omma trahwi maksnud 1 Rupl 50 kopikud, Peter Roman on omma trahwi maksnud 1 Rupl/

/Tähenduseks kohhus on mõistnud ja kas mõistus täidetut ehk kas kohto käijad said äraleppitud. 

Witsa trahw on selsammal päwal kätte antud/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS