Mõisa kutsar Märt Lõhmus Kaebas, et Jaani pääwa ööse tema kirst wõi kast peitlega ära lõhutud, 50 Rbl. 20 kop. raha ära warastud, waras ola aknast sisse tulnud, ja tema ola peale juhtunud kui waras just aknast wälja karganud, tema ola seda warast ka taga aeanud, aga mitte kätte saanud, tema läinud siis Jaani tule juure ja rääkind seda juhtumist ka tõistele, aga selle wahe sees läinud talli pois Hans Keller üle kople mõisa poole, ning tulnud wahimees Johan Kodres kople pealt kõrwalt tulles temale wasta ja kutsiund teda Jani tule juure tagasi.
Ka ola Johan Kodresel enne Jõuluaeg muukraud olnud ja sellega tema tuast oma wiulit ära toonud; wõida ola et ehk J.Kodres see waras ola.
Johan Kodres kohtu ees ja wastas: Tema läinud Jaani laupäewa õhtu ühes teistega Jani tule ääre ning olnud ka Lõhmus ise seal, pärast toodud sinna wiina keda tema ka nii sama sanud kui tõisedgi, pärast mängid jälle wiiulid ja käinud korra kül sealt ära kople peal oma asju talitamas, kus siis tallipois Hans Keller talle kül ka wastu tulnud, keda ta Jani tule juure kutsunud, aga sest raha wargusest ei tääda ta mitte koige wähemad midagi, et tal enne Jõulu aeg muukraud olnud, selle pääle wastas ta, et seda kutsari eest toast ahju pealt ola wõtnud, mõteldes ehk on kutsar wõtme wahest ahju pääle jätnud, ning toonud sellega kutsari tuast oma wiuli ära ja annud selle muukraua pärast jälle kutsari kätte.
Walla eestseisja Karl Rass tunnistas, mõisa õues ütlend Kodres temale, mitte ei anna kätte ja ütlend ka pärast weel mis ma nüüd pean tegema.
Rein Kul tunnistas selle muukraua pärast, nemad olnud kutsari ees tuas, Kodres katsund ruttu ahju pääle, läinud siis natukene ära, käändnud pärast kutsari toa ukse lahti, nende küsimise pääle kellega ukse lahti wõtnud wastand ta, mis teie sest küside.
Hans Keller tunnistas, seda kust ta selle muukraua wõtnud ei tääda ta mitte, aga pärast, kui kutser küsind, kellega ukse lahti wõtnud, wastanud Kodres et naelaga ola wõtnud ning annud wiimaks suure tegemisega selle kutsari kätte.
Kodres wastas, naelaga ei ola ta mitte ütlend seda ust lahti teinud olewad, kutsar jäänud selle toas käimisega ise rahule ning ei wõinud ta sest kedagi suuremad lugu pidada.
Hans Keller tunnistas weel, kople peal tulnud Kodres kül temale peaaegu seal samas Kohas wastu, kus ta ise näitnud ola, aga tema ei tääda mitte ütelda kas ta mõisa ehk jälle Jaani tule poolt tulnud.
Küsimise pääle, miks ta mõisas ütlend, et sugugi Jaani tule äärest ära ei ole käinud, wastas Kodres: et tal seda tühja käiku mitte nõnda rutu meelde ei ole tulnud, Karl Rassil ütlemise peale, et mitte kätte ei anna wastas ta, et see sõna kogemata hirmuga, et mitte seda raha wõtnud ei ole, tema suust wälja tulnud.
Jääb tõiseks korraks, kui ehk selgemad tunnistust saab, pooleli.
/allkirjad/
Mõisa kutsar Märt Lõhmus Kaebas, et Jaani pääwa ööse tema kirst wõi kast peitlega ära lõhutud, 50 Rbl. 20 kop. raha ära warastud, waras ola aknast sisse tulnud, ja tema ola peale juhtunud kui waras just aknast wälja karganud, tema ola seda warast ka taga aeanud, aga mitte kätte saanud, tema läinud siis Jaani tule juure ja rääkind seda juhtumist ka tõistele, aga selle wahe sees läinud talli pois Hans Keller üle kople mõisa poole, ning tulnud wahimees Johan Kodres kople pealt kõrwalt tulles temale wasta ja kutsiund teda Jani tule juure tagasi.
Ka ola Johan Kodresel enne Jõuluaeg muukraud olnud ja sellega tema tuast oma wiulit ära toonud; wõida ola et ehk J.Kodres see waras ola.
Johan Kodres kohtu ees ja wastas: Tema läinud Jaani laupäewa õhtu ühes teistega Jani tule ääre ning olnud ka Lõhmus ise seal, pärast toodud sinna wiina keda tema ka nii sama sanud kui tõisedgi, pärast mängid jälle wiiulid ja käinud korra kül sealt ära kople peal oma asju talitamas, kus siis tallipois Hans Keller talle kül ka wastu tulnud, keda ta Jani tule juure kutsunud, aga sest raha wargusest ei tääda ta mitte koige wähemad midagi, et tal enne Jõulu aeg muukraud olnud, selle pääle wastas ta, et seda kutsari eest toast ahju pealt ola wõtnud, mõteldes ehk on kutsar wõtme wahest ahju pääle jätnud, ning toonud sellega kutsari tuast oma wiuli ära ja annud selle muukraua pärast jälle kutsari kätte.
Walla eestseisja Karl Rass tunnistas, mõisa õues ütlend Kodres temale, mitte ei anna kätte ja ütlend ka pärast weel mis ma nüüd pean tegema.
Rein Kul tunnistas selle muukraua pärast, nemad olnud kutsari ees tuas, Kodres katsund ruttu ahju pääle, läinud siis natukene ära, käändnud pärast kutsari toa ukse lahti, nende küsimise pääle kellega ukse lahti wõtnud wastand ta, mis teie sest küside.
Hans Keller tunnistas, seda kust ta selle muukraua wõtnud ei tääda ta mitte, aga pärast, kui kutser küsind, kellega ukse lahti wõtnud, wastanud Kodres et naelaga ola wõtnud ning annud wiimaks suure tegemisega selle kutsari kätte.
Kodres wastas, naelaga ei ola ta mitte ütlend seda ust lahti teinud olewad, kutsar jäänud selle toas käimisega ise rahule ning ei wõinud ta sest kedagi suuremad lugu pidada.
Hans Keller tunnistas weel, kople peal tulnud Kodres kül temale peaaegu seal samas Kohas wastu, kus ta ise näitnud ola, aga tema ei tääda mitte ütelda kas ta mõisa ehk jälle Jaani tule poolt tulnud.
Küsimise pääle, miks ta mõisas ütlend, et sugugi Jaani tule äärest ära ei ole käinud, wastas Kodres: et tal seda tühja käiku mitte nõnda rutu meelde ei ole tulnud, Karl Rassil ütlemise peale, et mitte kätte ei anna wastas ta, et see sõna kogemata hirmuga, et mitte seda raha wõtnud ei ole, tema suust wälja tulnud.
Jääb tõiseks korraks, kui ehk selgemad tunnistust saab, pooleli.
/allkirjad/
