Sel 10. Octobril 1873.
Wanna Anzmõisa mõtsawallitsus kaibas Wastse Anzmõisa perremehhe Johann Kameli wasta, et temma Wanna Anzmõisa mõtsast neid siin allanpool ülles kirjotedu 10 puud om ärrä raggonu nink warrastanu:
| 1 peddai |
17 tolli paks |
80 jalga pik, teeb |
4 Rbl. |
20 Kop. |
| 1 " |
16 " " |
80 " ", " |
3 |
78 |
| 1 " |
17 " " |
80 " ", " |
4 |
20 |
| 1 peddai |
14 tolli paks |
80 jalga pik, teeb |
2 |
64 |
| 1 " |
17 " " |
80 " ", " |
4 |
20 |
| 1 " |
15 " " |
80 " ", " |
3 |
30 |
| 1 " |
16 " " |
80 " ", " |
3 |
78 |
| 1 " |
15 " " |
80 " ", " |
3 |
30 |
| 1 " |
16 " " |
80 " ", " |
3 |
78 |
| 1 kuus |
10 " " |
80 " ", " |
1 |
|
|
|
Üttekokko |
34 Rbl. |
18 Kop. |
Tunnistaja Samul Zimmer (Lutteri usko) andse tunnistust: "Enne Krawi laate tool tõisipäiwal näggi minna kui Johann ja Jaan Kamel katte hobbesega terwest mõisamõtsast wälja tulliwa ja mõllembide hobbestel üts palk pääl olli. Wimate näggi minna ka kui Johann Kamel kats palki olli omma mõtsajao weerest mõisa mõtsast mahha raggonu, ja ütte kannu ümbre olliwa kuuse ossa pantu, ja tõine kand olli ärrä mustas pallotedu."
Tunnistaja Karl Soom (Lutteri usko) andse tunnistust: "Minna, Karl Sibbul ja Jaan Soowa, meije näggime kik kolm, kui Johann ja Jaan Kamel ülle tee terwest mõisa mõtsast katte palkiga wälja tulliwa; se olli sel 11 Septembril enne Krawi laate."
Sel 30. Octobril 1873
Tunnistaja Jaan Soowa (Kreeka usko) andse tunnistust: "Minna wõtse kartohwlid, sis näggi minna et Johann Kamel mõisa mõtsast katte hobbesega wälja tulli, nink mõllembil hobbestel olli eggal üttel üts palk pääl. Selsammal õddakul lätsi minna sinna mõisa mõtsa kaema, kust Johann Kamel omma hobbeste ja palkitega wälja tulli, sääl lõidse minna et 3 puud olli ärrä raotu ja palki ärrä weetu, ne 3 kandu olli sammeltega kinni kattetu."
Johann Kamel, Wastse Anzmõisa wallast, astus kohto ette nink temmale om se kaibus ja ka neide tunnistajade tunnistus ette loetu; selle päle kostis Johann Kamel: "Se ei olle õige, mes ne minno päle tunnistawa, se om wõls, minna ei olle mõisa mõtsast ütteki palki toonu ehk warrastanu."
Otsus.
Neide tunnistajade wäljaütlemisse perra om se koggokonna kohhus lõidnu et Johann Kamel neide puude warras om, nink om mõistetu: Johann Kamel peab selle üllewan nimmitedu mõtsawallitsussest ülles antu rehknungi nink Kroonu Taksi perra 34 Rubla 18 Kop. kahjotassomist masma nink ka weel 6 Rubla trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohtonkäujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette kuulutedu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa.
Johann Kamel ei olle selle kohto-mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut käwwa, temmale om ka se sädusse perra Appellation-täht sel 30. Octobril c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs
Kohtomees Jaan Reiljan
" Sahkri Pik
" Ado Puusep
" Karl Wallner
am 23. Novbr. c. eine Abschrift Einem Kaisrl. VII. Dorp. Kirchspielsgerichte übersandt.
am 14 Decbr. c. eine Abschrift an der Werrosche Ordnungsgericht.
Sel 10. Octobril 1873.
Wanna Anzmõisa mõtsawallitsus kaibas Wastse Anzmõisa perremehhe Johann Kameli wasta, et temma Wanna Anzmõisa mõtsast neid siin allanpool ülles kirjotedu 10 puud om ärrä raggonu nink warrastanu:
| 1 peddai |
17 tolli paks |
80 jalga pik, teeb |
4 Rbl. |
20 Kop. |
| 1 " |
16 " " |
80 " ", " |
3 |
78 |
| 1 " |
17 " " |
80 " ", " |
4 |
20 |
| 1 peddai |
14 tolli paks |
80 jalga pik, teeb |
2 |
64 |
| 1 " |
17 " " |
80 " ", " |
4 |
20 |
| 1 " |
15 " " |
80 " ", " |
3 |
30 |
| 1 " |
16 " " |
80 " ", " |
3 |
78 |
| 1 " |
15 " " |
80 " ", " |
3 |
30 |
| 1 " |
16 " " |
80 " ", " |
3 |
78 |
| 1 kuus |
10 " " |
80 " ", " |
1 |
|
|
|
Üttekokko |
34 Rbl. |
18 Kop. |
Tunnistaja Samul Zimmer (Lutteri usko) andse tunnistust: "Enne Krawi laate tool tõisipäiwal näggi minna kui Johann ja Jaan Kamel katte hobbesega terwest mõisamõtsast wälja tulliwa ja mõllembide hobbestel üts palk pääl olli. Wimate näggi minna ka kui Johann Kamel kats palki olli omma mõtsajao weerest mõisa mõtsast mahha raggonu, ja ütte kannu ümbre olliwa kuuse ossa pantu, ja tõine kand olli ärrä mustas pallotedu."
Tunnistaja Karl Soom (Lutteri usko) andse tunnistust: "Minna, Karl Sibbul ja Jaan Soowa, meije näggime kik kolm, kui Johann ja Jaan Kamel ülle tee terwest mõisa mõtsast katte palkiga wälja tulliwa; se olli sel 11 Septembril enne Krawi laate."
Sel 30. Octobril 1873
Tunnistaja Jaan Soowa (Kreeka usko) andse tunnistust: "Minna wõtse kartohwlid, sis näggi minna et Johann Kamel mõisa mõtsast katte hobbesega wälja tulli, nink mõllembil hobbestel olli eggal üttel üts palk pääl. Selsammal õddakul lätsi minna sinna mõisa mõtsa kaema, kust Johann Kamel omma hobbeste ja palkitega wälja tulli, sääl lõidse minna et 3 puud olli ärrä raotu ja palki ärrä weetu, ne 3 kandu olli sammeltega kinni kattetu."
Johann Kamel, Wastse Anzmõisa wallast, astus kohto ette nink temmale om se kaibus ja ka neide tunnistajade tunnistus ette loetu; selle päle kostis Johann Kamel: "Se ei olle õige, mes ne minno päle tunnistawa, se om wõls, minna ei olle mõisa mõtsast ütteki palki toonu ehk warrastanu."
Otsus.
Neide tunnistajade wäljaütlemisse perra om se koggokonna kohhus lõidnu et Johann Kamel neide puude warras om, nink om mõistetu: Johann Kamel peab selle üllewan nimmitedu mõtsawallitsussest ülles antu rehknungi nink Kroonu Taksi perra 34 Rubla 18 Kop. kahjotassomist masma nink ka weel 6 Rubla trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohtonkäujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette kuulutedu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa.
Johann Kamel ei olle selle kohto-mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut käwwa, temmale om ka se sädusse perra Appellation-täht sel 30. Octobril c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs
Kohtomees Jaan Reiljan
" Sahkri Pik
" Ado Puusep
" Karl Wallner
am 23. Novbr. c. eine Abschrift Einem Kaisrl. VII. Dorp. Kirchspielsgerichte übersandt.
am 14 Decbr. c. eine Abschrift an der Werrosche Ordnungsgericht.
