Soldat Jaan Warblane kaibas: "Karl Ots om minno nurme pääl linna ülleswõtmisse man 2 kõrd lõwwa alt ülles löönu, ja päle selle nakkas temma rehhaga minno rindu wasta pesma, ent minna wõtse rehha Karl Otsa käest ärrä, nink lätsi minna ärrä koddo. Koddon lei Karl Ots minno weel üts kõrd russikuga kukrute, nink põhtjan lei Karl Ots minno weel tõine kõrd russikuga nink ähwardas minno üts kõrd õige pehmes pessa."
Karl Ots astus kohto ette nink andse selle kaibusse päle kostust: "Päle Sänna lade käskse minna omma maja rahwast linnu ülleswõtma nurme päle, ja lätsi essi ka wimate nurme päle linnaülleswõtjaid kaema, ent Jaan Warblasse naine Ann es olle mitte linna ülleswõtmisse töö man; sis üttel Jaan Warblane et temma naine Ann om erra linnu ülleswõtma lännu; selle päle ütli minna Jaan Warblassele: "Kas eila aiga es olle erra linnu ülles wõtta, kui minnol paris tunnis töö-innimest waja om, sis om egga üts omma töö manno ärrä lännu." Selle päle nakkas Jaan Warblane minno sõimama ja trotsma, et minna ollewat Sänna lade warras ja ka weel Witina walla warras. Sis ütli minna Jaanile: "Ärra trotsi minno mitte ilma süüda." Selle päle ütles Jaan Warblane: "Minna sinno juttu ja käsku ei kuule, minna kuule ennemb Mäe Mango hatta haukumist kui sinno käsku." Sis ütli minna: "Kui minno käsk hatta haukuminne om, sis wõit sinna ka minno majast ärrä wälja minna." Jaan Warblane es lähha mitte minno töö mant ärrä kui minna tedda käskse, enge riidles minnoga. Minna käändse henda ümbre ja lätsi Jaan Warblasse mant ärrä minnema, sis tulli Jaan Warblane minno sälja tagga ja wõtse minno rehha warrest kinni mes minnol olla pääl olli ja murdse rehhawarre katski, nida et rehha Jaan Warblasse kätte jäi ja rehha wars minno kätte. Õddakult kui muu perrerahwas linnu lao päle ülles pandsewa, sis tulli Jaan Warblane ja temma naine põhtja läwwe päle ja sõimasiwa mõllemba minno häbbemata kombel; wimate lätsi minna aida pole minnema, sääl tulli Jaan Warblane sälja taggast ja lei minnole russikuga kukla päle ja wõtse minno kinni, nink Jaan Warblasse naine tulli kirwega minno poole tullema, ent minno sullane Mihkel Matt wõtse Jaani naise käest kirwe ärrä."
Tunnistaja Märt Jauk (Kreeka usko) andse tunnistust: "Karl Ots käskse omma maja rahwast kiki linnu ülleswõtma minna, ent Jaan Warblase naine olli omma erra linnu ülleswõtma lännu. Karl Ots läts Jaan Warblaseka tülli ja sõimasiwa tõine tõist; sis tõugas Karl Ots Jaan Warblast ja üttel: "Minne ärrä töö manno;" enge Jaan Warblane läts omma linno ülles wõtma, ei mitte perremehhe linno. Õddakult koddon, kui linna olliwa jo lao päle ärrä pantu, nakkas Jaan Warblase naine Karl Otsa sõimama nink ütles: "kuis sinna tohtse minno meest lüwwa." Jaan Warblane ja Karl Ots wõttiwa tõine tõist rinnast kinni, ja Jaan Warblase naisel olli kirwes käen nink üttel: "Kule Karl, kui sinna minno meest lööt, sis löö minna sinnole kirwega sisse." Sedda kuuldse Mihkel Matt, se kargas manno ja wõtse Jaan Warblase naise käest kirwe ärrä; sis läts Karl Ots tarrekambre minnema, sääl wõtse Jaan Warblane läwwe pääl Karl Otsa kinni, Karl Ots tõugas Jaan Warblase eest ärrä nink lei Jaan Warblast üts kõrd olla päle.
Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada."
Tunnistaja Mihkel Matt (Lutteri usko) andse tunnistust: "Edde põhtja läwwe een olli Jaan Warblase naisel kirwes käen; minna wõtse Jaan Warblase naise käest kirwe ärrä ja lätsi kambre. Kui minna kambrest wälja tulli, olli ka neide tülli otsan. Muud tülli ja kakkelust minna es näe."
Tunnistaja Rein Lann (Lutteri usko) andse tunnistust: "Sedda ei tija minna, kuis nemma mõtsan nurme pääl omma tüllitsenu, ennegi koddon kuuli minna kui nemma tõine tõist sõimasi; ent kui soldat Jaan Warblane Karlile üttel: "Sinna ollet selge sitt nink walmis hatt," sis lei Karl Ots Jaan Warblast üts kõrd rindu wasta. Jaan Warblase naine ähwardas Karl Otsale kirwega sisse lüwwa, ent Mihkel Matt wõtse naise käest se kirwe ärrä; perrast wõtse Jaani naine ütte kiwwi nink wissas Karli päle.
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Otsus.
Et Karl Ots tülli allostaja om, massab temma 3 Rbl. trahwi, ja Jaan Warblane massab perremehhele wastapannemisse ja roppu sõimamisse eest ka 3 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772x 773 aastast 1860 ette kuulutedu mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa. Jaan Warblane ei olle selle kohto mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut käwwa; temmale om ka se sädusse perra Appellation-täht sel 6. Nowembril c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs
Kohtomees Jaan Reiljan
" Sahkri Pik
" Ado Puusep
" Karl Wallner
am 23. Nowbr. c. enine Abschrift Einem Kaisrl. VII Dorpt. Kirchspielsgerichte übersandt.
Soldat Jaan Warblane kaibas: "Karl Ots om minno nurme pääl linna ülleswõtmisse man 2 kõrd lõwwa alt ülles löönu, ja päle selle nakkas temma rehhaga minno rindu wasta pesma, ent minna wõtse rehha Karl Otsa käest ärrä, nink lätsi minna ärrä koddo. Koddon lei Karl Ots minno weel üts kõrd russikuga kukrute, nink põhtjan lei Karl Ots minno weel tõine kõrd russikuga nink ähwardas minno üts kõrd õige pehmes pessa."
Karl Ots astus kohto ette nink andse selle kaibusse päle kostust: "Päle Sänna lade käskse minna omma maja rahwast linnu ülleswõtma nurme päle, ja lätsi essi ka wimate nurme päle linnaülleswõtjaid kaema, ent Jaan Warblasse naine Ann es olle mitte linna ülleswõtmisse töö man; sis üttel Jaan Warblane et temma naine Ann om erra linnu ülleswõtma lännu; selle päle ütli minna Jaan Warblassele: "Kas eila aiga es olle erra linnu ülles wõtta, kui minnol paris tunnis töö-innimest waja om, sis om egga üts omma töö manno ärrä lännu." Selle päle nakkas Jaan Warblane minno sõimama ja trotsma, et minna ollewat Sänna lade warras ja ka weel Witina walla warras. Sis ütli minna Jaanile: "Ärra trotsi minno mitte ilma süüda." Selle päle ütles Jaan Warblane: "Minna sinno juttu ja käsku ei kuule, minna kuule ennemb Mäe Mango hatta haukumist kui sinno käsku." Sis ütli minna: "Kui minno käsk hatta haukuminne om, sis wõit sinna ka minno majast ärrä wälja minna." Jaan Warblane es lähha mitte minno töö mant ärrä kui minna tedda käskse, enge riidles minnoga. Minna käändse henda ümbre ja lätsi Jaan Warblasse mant ärrä minnema, sis tulli Jaan Warblane minno sälja tagga ja wõtse minno rehha warrest kinni mes minnol olla pääl olli ja murdse rehhawarre katski, nida et rehha Jaan Warblasse kätte jäi ja rehha wars minno kätte. Õddakult kui muu perrerahwas linnu lao päle ülles pandsewa, sis tulli Jaan Warblane ja temma naine põhtja läwwe päle ja sõimasiwa mõllemba minno häbbemata kombel; wimate lätsi minna aida pole minnema, sääl tulli Jaan Warblane sälja taggast ja lei minnole russikuga kukla päle ja wõtse minno kinni, nink Jaan Warblasse naine tulli kirwega minno poole tullema, ent minno sullane Mihkel Matt wõtse Jaani naise käest kirwe ärrä."
Tunnistaja Märt Jauk (Kreeka usko) andse tunnistust: "Karl Ots käskse omma maja rahwast kiki linnu ülleswõtma minna, ent Jaan Warblase naine olli omma erra linnu ülleswõtma lännu. Karl Ots läts Jaan Warblaseka tülli ja sõimasiwa tõine tõist; sis tõugas Karl Ots Jaan Warblast ja üttel: "Minne ärrä töö manno;" enge Jaan Warblane läts omma linno ülles wõtma, ei mitte perremehhe linno. Õddakult koddon, kui linna olliwa jo lao päle ärrä pantu, nakkas Jaan Warblase naine Karl Otsa sõimama nink ütles: "kuis sinna tohtse minno meest lüwwa." Jaan Warblane ja Karl Ots wõttiwa tõine tõist rinnast kinni, ja Jaan Warblase naisel olli kirwes käen nink üttel: "Kule Karl, kui sinna minno meest lööt, sis löö minna sinnole kirwega sisse." Sedda kuuldse Mihkel Matt, se kargas manno ja wõtse Jaan Warblase naise käest kirwe ärrä; sis läts Karl Ots tarrekambre minnema, sääl wõtse Jaan Warblane läwwe pääl Karl Otsa kinni, Karl Ots tõugas Jaan Warblase eest ärrä nink lei Jaan Warblast üts kõrd olla päle.
Muud ei tija minna ennamb middake tunnistada."
Tunnistaja Mihkel Matt (Lutteri usko) andse tunnistust: "Edde põhtja läwwe een olli Jaan Warblase naisel kirwes käen; minna wõtse Jaan Warblase naise käest kirwe ärrä ja lätsi kambre. Kui minna kambrest wälja tulli, olli ka neide tülli otsan. Muud tülli ja kakkelust minna es näe."
Tunnistaja Rein Lann (Lutteri usko) andse tunnistust: "Sedda ei tija minna, kuis nemma mõtsan nurme pääl omma tüllitsenu, ennegi koddon kuuli minna kui nemma tõine tõist sõimasi; ent kui soldat Jaan Warblane Karlile üttel: "Sinna ollet selge sitt nink walmis hatt," sis lei Karl Ots Jaan Warblast üts kõrd rindu wasta. Jaan Warblase naine ähwardas Karl Otsale kirwega sisse lüwwa, ent Mihkel Matt wõtse naise käest se kirwe ärrä; perrast wõtse Jaani naine ütte kiwwi nink wissas Karli päle.
Muud ei tija minna middake ennamb tunnistada."
Otsus.
Et Karl Ots tülli allostaja om, massab temma 3 Rbl. trahwi, ja Jaan Warblane massab perremehhele wastapannemisse ja roppu sõimamisse eest ka 3 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772x 773 aastast 1860 ette kuulutedu mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa. Jaan Warblane ei olle selle kohto mõistmissega rahhule enge tahhab surembat kohhut käwwa; temmale om ka se sädusse perra Appellation-täht sel 6. Nowembril c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs
Kohtomees Jaan Reiljan
" Sahkri Pik
" Ado Puusep
" Karl Wallner
am 23. Nowbr. c. enine Abschrift Einem Kaisrl. VII Dorpt. Kirchspielsgerichte übersandt.
