Jaan Wagga wend kedda Wagga tunnistajaks pakkus ei wõinud mitte wasto wõetud sada.
Jaan Mullikas tunnistas 30 sammu aida 50 teiwast ja 100 roigast on kül pandud olnud ning 2 wakkamaad rügga olnud ka pudus se ma sanud agga kül jälle teise wilja alla küllwatud.
Jürri Rass tunnistas ta näinud kui Wagga poisid omma heinama päält Kaski raiunud, nenda olla ta sedda 2 korda näinud.
Jaan Tölpt tunnistas ta näinud kui Wagga omma poistega heinama poolt tulnud ning neil heina koormad peal olnud sääl olnud neil siis ka kül 1 koorm kaski pääl.
Andres Rass mõisa mõtsawallitsuse sadik nõudis agga Wagga käest 20 raiutud Kasse eest 10 Rbl. nüüd kätte.
Jaan Wagga räkis temma käes ei ollewad ei mõisawallitsusel ei ka Johann Leppikul ei middagi õigust ennam mitte keddagi nõuda, sest mis sääl puduwad ehk mis ta sääl teinud olla, olla keik mõisa perrisherra Baron v. Vietinghofi teadmisse al ning temma lubbaga sündind.
Küni põhja nõudmissest ei wõi middagi arwatud sada sest et sel kohtul sest middagi täda ei olle missuggune se põhhi ene olli ehk mis suggune ta siis olli kui Wagga säält ärra läks.
Krawide ja karja ma aggode perrast ei wõi Wagga käest Leppik middagi nõuda sest se on mõisa tallu ning mõisa wallitsus ei nõua kätte.
Wagga räkis Künil ei ollewad ialgi parremad põhja olnud kui tal praegugi olla.
Kaebajad nõudsid siis weel Wagga käest puduwad rükkist ärra raiskatud ajda ja raiutud Kaske, siis
Kohhus mõistis:
tunnistust tähhele pannes Wagga peab Leppikule 2 wakkama puduwa rükkide eest 10 Rbl ja puduwa aia eest 3 Rbl. tassumist maksma, 20 ärra raiutud kaskede eest maksab Wagga mõtsawallitsusele 10 Rbl.
Mõistus sai kohtukäiatele kulutud ning peab se 8 päewa sees Wagga poolt ärra täietud sama.
Wagga ei olnud mitte sellega rahhul ning wõttis eddasi kaebamisseks appelatsioni tähhe.
/allkirjad/
Jaan Wagga wend kedda Wagga tunnistajaks pakkus ei wõinud mitte wasto wõetud sada.
Jaan Mullikas tunnistas 30 sammu aida 50 teiwast ja 100 roigast on kül pandud olnud ning 2 wakkamaad rügga olnud ka pudus se ma sanud agga kül jälle teise wilja alla küllwatud.
Jürri Rass tunnistas ta näinud kui Wagga poisid omma heinama päält Kaski raiunud, nenda olla ta sedda 2 korda näinud.
Jaan Tölpt tunnistas ta näinud kui Wagga omma poistega heinama poolt tulnud ning neil heina koormad peal olnud sääl olnud neil siis ka kül 1 koorm kaski pääl.
Andres Rass mõisa mõtsawallitsuse sadik nõudis agga Wagga käest 20 raiutud Kasse eest 10 Rbl. nüüd kätte.
Jaan Wagga räkis temma käes ei ollewad ei mõisawallitsusel ei ka Johann Leppikul ei middagi õigust ennam mitte keddagi nõuda, sest mis sääl puduwad ehk mis ta sääl teinud olla, olla keik mõisa perrisherra Baron v. Vietinghofi teadmisse al ning temma lubbaga sündind.
Küni põhja nõudmissest ei wõi middagi arwatud sada sest et sel kohtul sest middagi täda ei olle missuggune se põhhi ene olli ehk mis suggune ta siis olli kui Wagga säält ärra läks.
Krawide ja karja ma aggode perrast ei wõi Wagga käest Leppik middagi nõuda sest se on mõisa tallu ning mõisa wallitsus ei nõua kätte.
Wagga räkis Künil ei ollewad ialgi parremad põhja olnud kui tal praegugi olla.
Kaebajad nõudsid siis weel Wagga käest puduwad rükkist ärra raiskatud ajda ja raiutud Kaske, siis
Kohhus mõistis:
tunnistust tähhele pannes Wagga peab Leppikule 2 wakkama puduwa rükkide eest 10 Rbl ja puduwa aia eest 3 Rbl. tassumist maksma, 20 ärra raiutud kaskede eest maksab Wagga mõtsawallitsusele 10 Rbl.
Mõistus sai kohtukäiatele kulutud ning peab se 8 päewa sees Wagga poolt ärra täietud sama.
Wagga ei olnud mitte sellega rahhul ning wõttis eddasi kaebamisseks appelatsioni tähhe.
/allkirjad/
