Kohto ette astus Kärwa Karel Umberg ja kaebas, et Jakob Walts on temma käest üks lammas ostnud kelle eest Karel Umberg üks rubel on küssinud ja Jakob Walts on se lammas ärra winud ja rahha on maksmatta jänud; Karel on sedda rahha küssinud ja Jakob on lubbanud maksta, agga nüüd on üks aast möedas ja nüüd on Karel jälle küssinud nüüd Jakob ei lubba ennam kogguni maksta; waid ütleb et temma on üks astjas annud, agga Karel ütleb et se astjas on ilma witsadeta olnud ja wee nouks ei olle kölbanud muud kui wilja sees piddada.

Kohto ette sai kutsutud Otti Jakob Walts ja ütles, et temma tahhab se astjas maksetud sada ja kui ta se astja on tehja lasknud on ta üks rubel selle tö eest maksnud.

Kohhus moistis: et Karel peab Jakobile se astjas taggasi wima ja Jakob peab se lamba rahha üks rubla Karlile wälja maksma ja se rahha peab Sel 2sel Novembril wälja maksetud sama mis ka Jakob lubbas.