Sai weel ette wõetud sell kohtu päewal endise Palu koha rentniku Hans Janisthali wõlgade seletus, mis 1877 aast. No 2se Prottokollis poolele jäi ja Hansu Janisthali käest päritud kas tema oma wõlad ära maksab 7 wak. Ruk. Kroonu wilja wõlga ja 12 wak, odre magasiaida wõlga ja wana pea raha mis oli jäänud
| 1869 aast |
3 rbl |
| 1874 aast |
3 rbl 60 Cop |
| 1875 aast |
3 rbl 45 Cop ja |
| tema sulase Jaan Uulmannil 1874 ja 75 |
1 rbl 20 Cop |
| Summa |
11 rbl 25 Cop. |
Aga Hans Janisthal astu ette ja ütles et tema neist wõlgadest ei teada ühtigi ja pearaha olla tema enese ja tema sulase pealt tallitaja poolest teiste peale jagatud siis kui tema kohtu mees olnud 1874 ja 75 aastal.
Ometegi teadis kohtu wanem Jaan Petterson et tema oma tallitaja ametis 1868 ja 1869 aast Palu koha rentniku Han Janisthalil kroonu wilja oli laenanud, mis Hans Janisthal nüüd wastu waidleb.
Kohus mõistis et Hans Janisthal peab omad wõlad nii maksma kuidas Magasi aida ja pea raha raamatus seisawad et tema weel suur süialune on, et ilma walla teadmatta omad pearaha wõlad ütleb teiste peale jäetud olewad, mis tallitaja ei ole teinud, waid tema enese maksta jätnud, mis ilma wiibimatta peab täitma.
Aga Hans Janisthal ei lubanud seda mõistmist koguni täita waid wabandas ennast selle sõnaga et neid wõlgasid temal ei olla ja sellepärast jääb see asi suurema kohtu seletada. Ometegi et Hans Janisthal kolme tallitaja käsu wastu pannud sai see strahw temal kolmeks päewaks wahi alla.
Sai weel ette wõetud sell kohtu päewal endise Palu koha rentniku Hans Janisthali wõlgade seletus, mis 1877 aast. No 2se Prottokollis poolele jäi ja Hansu Janisthali käest päritud kas tema oma wõlad ära maksab 7 wak. Ruk. Kroonu wilja wõlga ja 12 wak, odre magasiaida wõlga ja wana pea raha mis oli jäänud
| 1869 aast |
3 rbl |
| 1874 aast |
3 rbl 60 Cop |
| 1875 aast |
3 rbl 45 Cop ja |
| tema sulase Jaan Uulmannil 1874 ja 75 |
1 rbl 20 Cop |
| Summa |
11 rbl 25 Cop. |
Aga Hans Janisthal astu ette ja ütles et tema neist wõlgadest ei teada ühtigi ja pearaha olla tema enese ja tema sulase pealt tallitaja poolest teiste peale jagatud siis kui tema kohtu mees olnud 1874 ja 75 aastal.
Ometegi teadis kohtu wanem Jaan Petterson et tema oma tallitaja ametis 1868 ja 1869 aast Palu koha rentniku Han Janisthalil kroonu wilja oli laenanud, mis Hans Janisthal nüüd wastu waidleb.
Kohus mõistis et Hans Janisthal peab omad wõlad nii maksma kuidas Magasi aida ja pea raha raamatus seisawad et tema weel suur süialune on, et ilma walla teadmatta omad pearaha wõlad ütleb teiste peale jäetud olewad, mis tallitaja ei ole teinud, waid tema enese maksta jätnud, mis ilma wiibimatta peab täitma.
Aga Hans Janisthal ei lubanud seda mõistmist koguni täita waid wabandas ennast selle sõnaga et neid wõlgasid temal ei olla ja sellepärast jääb see asi suurema kohtu seletada. Ometegi et Hans Janisthal kolme tallitaja käsu wastu pannud sai see strahw temal kolmeks päewaks wahi alla.