PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1880-1883)

LeidandmedEAA.4529.1.5
Kaader
230
231
Daatum24.09.1882
Protokolli number118
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 16. Kool
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Ado Talts Ado Talts Peakohtumees
Jürri Saul Jüri Saul Kohtumees
Pehter Tipse Peeter Tipse Kohtumees

eodem dato

Kaebasid kadunud Jaak Kosenkraniuse poeg Jaan Kosenkranius, lesse nõumees Karl Kosenkranius ja perandajate wöörmündrid Jaan Kurm ja Laas Kosenkranius, et neid järgmised koolmeistre Johann Tuule kaest saada olla, nimelt:

1. Johann Tuule kari käinud üle tema renditud õue iga aasta 4 kuud, 5 aastad, kahjo 100 R

2. kadunud Jaak Kosenkranius koolitanud peale lahtisaamist 5 kuud lapsid ja talitanud koolmeistre ametid, igatsenud koolimaade rentist aastas 140 Rubl. see aeg makstud saada 58, 35 c kui ka kuue aasta intressid.

3. Kui koolimaad Tuule kätte saanud olnud tali rükki küülitud 7 wakka ja kui kadunud koolmeistriks saanud ei olla mitte rükki eest saanud, kahjo 96,00

4. 1878. aastal külinud isa sui wilja põllud ja ei olla mitte lõikada saanud, waid jäänud Joh. Tuulele

a suirükki 1/2 tswerte kahjo 18 00
b otre 1 2/3 40 00
d kaero 4 60 00
e erni 2/3 10 00
g linaseemet 1 150 00
h kartuhwi 4 tsw kahjo 80 R 00
i põhu eest 79 R 80
j 2 aasta sõnnik a 34 60

ja paluwad eesnimetud nõutus protsendidega wälja maksma mõista.

Koolmeister Johann Tuul wastab selle peale:

ad 1. tema loomad ei olla mitte tema loaga üle kõne solewa õue käinud, tema sest ei tääda, kui käinud, ei wõida kinni wõtnud olla.

ad 2. tema ei tääda sest mitte midagi, ei olla see tarwis mitte J. Kosenkraniust oma asemele palganud.

ad 3. tema seda ei tääda, kas rükki pidanud eest saama ehk mitte, tali wilja päed olnud kulitud, aga kui paljo, ei taada.

ad 4. põllud olnud külitud, aga seda ei tääda kui paljo kedagi soorti wilja külwatud olnud, - tahab et kohus seda üle taksib.

i. tema ei tääda mitte midagi selle peale ütleda.

j. kui koha peale hakkanud saanud sõniku kül eest, aga see temase ei puhuda, - ja teise aasta sõniku wedanud kadunud wälja.

Kui kohtud temale maksu peale panewad õiguse teel ja tema maksma pidama, siis minna ka protsentis maksma, kui õiguslik olla.

Otsus: asi jääb tana pooleli.

Peakohtumees A. Talts xxx

kohtumees [allkiri]

-,,- [allkiri]

eodem dato

Kaebasid kadunud Jaak Kosenkraniuse poeg Jaan Kosenkranius, lesse nõumees Karl Kosenkranius ja perandajate wöörmündrid Jaan Kurm ja Laas Kosenkranius, et neid järgmised koolmeistre Johann Tuule kaest saada olla, nimelt:

1. Johann Tuule kari käinud üle tema renditud õue iga aasta 4 kuud, 5 aastad, kahjo 100 R

2. kadunud Jaak Kosenkranius koolitanud peale lahtisaamist 5 kuud lapsid ja talitanud koolmeistre ametid, igatsenud koolimaade rentist aastas 140 Rubl. see aeg makstud saada 58, 35 c kui ka kuue aasta intressid.

3. Kui koolimaad Tuule kätte saanud olnud tali rükki küülitud 7 wakka ja kui kadunud koolmeistriks saanud ei olla mitte rükki eest saanud, kahjo 96,00

4. 1878. aastal külinud isa sui wilja põllud ja ei olla mitte lõikada saanud, waid jäänud Joh. Tuulele

a suirükki 1/2 tswerte kahjo 18 00
b otre 1 2/3 40 00
d kaero 4 60 00
e erni 2/3 10 00
g linaseemet 1 150 00
h kartuhwi 4 tsw kahjo 80 R 00
i põhu eest 79 R 80
j 2 aasta sõnnik a 34 60

ja paluwad eesnimetud nõutus protsendidega wälja maksma mõista.

Koolmeister Johann Tuul wastab selle peale:

ad 1. tema loomad ei olla mitte tema loaga üle kõne solewa õue käinud, tema sest ei tääda, kui käinud, ei wõida kinni wõtnud olla.

ad 2. tema ei tääda sest mitte midagi, ei olla see tarwis mitte J. Kosenkraniust oma asemele palganud.

ad 3. tema seda ei tääda, kas rükki pidanud eest saama ehk mitte, tali wilja päed olnud kulitud, aga kui paljo, ei taada.

ad 4. põllud olnud külitud, aga seda ei tääda kui paljo kedagi soorti wilja külwatud olnud, - tahab et kohus seda üle taksib.

i. tema ei tääda mitte midagi selle peale ütleda.

j. kui koha peale hakkanud saanud sõniku kül eest, aga see temase ei puhuda, - ja teise aasta sõniku wedanud kadunud wälja.

Kui kohtud temale maksu peale panewad õiguse teel ja tema maksma pidama, siis minna ka protsentis maksma, kui õiguslik olla.

Otsus: asi jääb tana pooleli.

Peakohtumees A. Talts xxx

kohtumees [allkiri]

-,,- [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS