Pangodi, kogokonna kohus sel 24 Februar 1884.
man olid
Peakohtumees: J. Tiilik
Kohtumees M. Püssa.
Kohtumees. J: Asmus.
Kaibas Tähtweremees Johan Kerge et temal olla mööda läinud octobri kuul 1883 üks hobene 1 1/2 aastad wana ära warastud. keda tema nüid Tartu laade pääl Pangodi mees Rein Karja käes näinud keda tema Rein Karja temale mitte kätte andnud; palus et kohus seda asja weel wastselt seletas; sest et keiserlik T Silla kohus temale ütlenud et se asi Civil kohtu seletada: on: Andse tunnistajas Peter Leppik Kusta Lewol ja Karel Käng Tähtwerest
Ette tuli Rein Karja ja wastud et tema olla se hobene; mes tähtweremees Johan Kerge tema käest Laade pääl ärä tahtnud wõtta tema Tartu laade päält Kaiaweremees Johan Weske käest ostnud; naad selle asjaga sell kõrral keiserliko Tarto Silla kohtu seletuse al olnud ja keiserlik kohus temale kui õigele ostjale; mes tema tunnistuse Peter Kep ja Sassa Kondas tunnistanud kätte andnud; ni kauges kui kohus se asi seletab;
Tunnist Peter Leppik Tähtwere Wallast et tema sellepääle wanduda wõiwat et se hobene Johan Kerge oma olew; Johan Kerge oma käest kasunud ja se kõhu al muhk suwikonnatses wanaduses läbi aia tüksmise läbi saanud olew ütles ka et sel hobesel weike Walge täht otsas ja raudjas karw olnud mes Johan Kergel mööda läinud Octobri kuul ärä warastud; ni kui sell hobesel mes Rein Karja käes on
Tunnist Kusta Lewol Tähtwerest ni sama kui Peter Leppik tunnist et se hobene täitsa Johan Kerge oma olew raudjas karw, walge weike täp otsas ja kõhu all muhk süwikonnatses wanaduses läbi aia tülsmise läbi wigastamisest olla saanud;
Tunnist Karel Käng Tähtwere wallast ni sama kui Peter Leppik ja Kusta Lewol tunnist ette Johan Kerge oma olew. ja niisamasuguse märgi ütles olew kui teised ki tunnistasid; aga kõhu al muhk olla sel mööda läinud suwel 1883 külge saanud. ilma et sealt lõhki ehk katsi oleks olnud.
Otsus!
Et tunnistuse wäljas pidiste märkide järgi kül arwata oles et se hobene Johan Kerge oma on aga neil tunnistajail mitte teeda ei ole kummal pool otsa ees se weike walge märk otsas seisab ja kesed otsa ütlewat olew mes mitte õigus ei ole ja ka kõigil mitte täitsa teeda ei ole millal se kõhu al märk on tekkinud: ni et arwata on et ehk laade peal seda hobest nähes naad selle hobese märkid (on tähele) ka karwa on tähele pandnud: ei wõi se kogokonna kohus mitte seda hobest Johan Kerge omas arwata; Ja jääb se hobene Rein Karjale kui õigele ostjale siit poolt kätte mõistetud; Otsus sai kuulutud: Johan Kerge palus edasi kaibada mes temale perra anti.
Peakohtumees: J: Tiilik (allkiri)
kohtumees: P. Soonberg (allkiri)
kohtumees: J Asmus (allkiri)
Kirjotaja J Kuck (allkiri)
Brottocoll abschrift d 9 Marz II D. Kirchspiels gericht ertheilt
Pangodi, kogokonna kohus sel 24 Februar 1884.
man olid
Peakohtumees: J. Tiilik
Kohtumees M. Püssa.
Kohtumees. J: Asmus.
Kaibas Tähtweremees Johan Kerge et temal olla mööda läinud octobri kuul 1883 üks hobene 1 1/2 aastad wana ära warastud. keda tema nüid Tartu laade pääl Pangodi mees Rein Karja käes näinud keda tema Rein Karja temale mitte kätte andnud; palus et kohus seda asja weel wastselt seletas; sest et keiserlik T Silla kohus temale ütlenud et se asi Civil kohtu seletada: on: Andse tunnistajas Peter Leppik Kusta Lewol ja Karel Käng Tähtwerest
Ette tuli Rein Karja ja wastud et tema olla se hobene; mes tähtweremees Johan Kerge tema käest Laade pääl ärä tahtnud wõtta tema Tartu laade päält Kaiaweremees Johan Weske käest ostnud; naad selle asjaga sell kõrral keiserliko Tarto Silla kohtu seletuse al olnud ja keiserlik kohus temale kui õigele ostjale; mes tema tunnistuse Peter Kep ja Sassa Kondas tunnistanud kätte andnud; ni kauges kui kohus se asi seletab;
Tunnist Peter Leppik Tähtwere Wallast et tema sellepääle wanduda wõiwat et se hobene Johan Kerge oma olew; Johan Kerge oma käest kasunud ja se kõhu al muhk suwikonnatses wanaduses läbi aia tüksmise läbi saanud olew ütles ka et sel hobesel weike Walge täht otsas ja raudjas karw olnud mes Johan Kergel mööda läinud Octobri kuul ärä warastud; ni kui sell hobesel mes Rein Karja käes on
Tunnist Kusta Lewol Tähtwerest ni sama kui Peter Leppik tunnist et se hobene täitsa Johan Kerge oma olew raudjas karw, walge weike täp otsas ja kõhu all muhk süwikonnatses wanaduses läbi aia tülsmise läbi wigastamisest olla saanud;
Tunnist Karel Käng Tähtwere wallast ni sama kui Peter Leppik ja Kusta Lewol tunnist ette Johan Kerge oma olew. ja niisamasuguse märgi ütles olew kui teised ki tunnistasid; aga kõhu al muhk olla sel mööda läinud suwel 1883 külge saanud. ilma et sealt lõhki ehk katsi oleks olnud.
Otsus!
Et tunnistuse wäljas pidiste märkide järgi kül arwata oles et se hobene Johan Kerge oma on aga neil tunnistajail mitte teeda ei ole kummal pool otsa ees se weike walge märk otsas seisab ja kesed otsa ütlewat olew mes mitte õigus ei ole ja ka kõigil mitte täitsa teeda ei ole millal se kõhu al märk on tekkinud: ni et arwata on et ehk laade peal seda hobest nähes naad selle hobese märkid (on tähele) ka karwa on tähele pandnud: ei wõi se kogokonna kohus mitte seda hobest Johan Kerge omas arwata; Ja jääb se hobene Rein Karjale kui õigele ostjale siit poolt kätte mõistetud; Otsus sai kuulutud: Johan Kerge palus edasi kaibada mes temale perra anti.
Peakohtumees: J: Tiilik (allkiri)
kohtumees: P. Soonberg (allkiri)
kohtumees: J Asmus (allkiri)
Kirjotaja J Kuck (allkiri)
Brottocoll abschrift d 9 Marz II D. Kirchspiels gericht ertheilt
