Kaarl Lindeberg kaebas, tema annud Peeter Leppikule selle peale raha, et Leppik temale rukkid wastu andma pidand, nüüd aga Leppik ei anda temale kedagi, ta nõuudis et lubatud rukid kätte saaks.

Johann Leppik tunnistas rääkimine olnud kül tõeste rukide peale, ning luband Leppik Lindebergi wastu rukidega oma wõlga ära tasuda.

Peeter Leppik wastas: kui tal rukid oleks, kül ta siis annaks, aga tal ei olewat, kust anda wõtwad, tema tahta edespidi Lindebergil ta raha ära tasuda. Leppikut sai soowitud oma lubamist täitma, ning rukid kätte andma.