Karl Pull kaibas: "Perremees Jaan Kiwwi lei minnole üts kõrd alt-lõwwa ülles ja wõtse minno kõrwust kinni, selleperrast et temma käskse minno mõisa jallateole, ent minna es lähha. Tõine kõrd talwistepühhi poolpäiwal pesse Jaan Kiwwi minno ree kauspuuka ja käskse minno wiina-kotta minna jalla päält, ent minna es lähha temma kässu päle, enge ütli temmale, et minna tahha enne sannan ärrä käwwa, sis pesse Jaan Kiwwi minno ja ajas minno ka sel sammal õddakul ärrä wiina kotta tööle."
Jaan Kiwwi andse Karl Pulli kaibusse päle nidate kostust: "Minna käskse Karl Pulli Talwistepühhi poolpäiwa hommukult warra mõisale teole minna, enge Karl Pull pandse wasta; sis tulli mõisast sõnna, et minna pea jallamehhe pea mõisa saatma, ent Karl Pull ütles et temma ei lähha, ja riidles nink lei wiimate minnole rindu wasta, nida et minna kuus näddalat päle selle löögi haige olle olnu, ja lubbas minnole kirwega sisse lüwwa.
Tõine kõrd, sel 4. Märzil c., käskse minna jälle Karl Pulli mõisa jalla teole, sis nakkas Karl minnoga riidlema nink es lähha ka mitte mõisale teole."
Tunnistaja Tohwer Hain andse tunnistust: "Minna näggi kül kui Karl Pulli naine Lotta Jaan Kiwwile lei kats kõrda wokki käepuuga pähha, ja Karli lei Jaanile kats kõrda russikuga."
Tunnistaja Lotta Kõiw ei olle sellest tüllist ja kakkelussest middagi tunnistust andnu, sest temma ütlemisse perra ei olle temma selle tülli man mitte olnu.
Se Tohwre Haina tunnistus om tühjas arwatu, selleperrast et Jaan Kiwwi wokki kaepuuka löömist mitte ei kaiba, ehk sedda õigus üttelnu ollewat."
Otsus.
Karl Pulli omma tunnistusse perra om Karli Talwistepühhi poolpäiwa piddanu mõisa jallateole minnema, ja Jaan Kiwwi selsammal päiwal, perran sedda kui kohtomees Sahkri Pik säält ärrä olli lännu, om Karl Pulliga kakkelnu, nink tõine kõrd sel 4. Märzil c. Karl Pullile teole minna zooge ei olle jalga antu, peab Jaan Kiwwi 2 Rubla waeste ladiku hääs trahwi masma. Se rahha peab 8 päiwa sissen sija sissemastu ollema.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
Karl Pull kaibas: "Perremees Jaan Kiwwi lei minnole üts kõrd alt-lõwwa ülles ja wõtse minno kõrwust kinni, selleperrast et temma käskse minno mõisa jallateole, ent minna es lähha. Tõine kõrd talwistepühhi poolpäiwal pesse Jaan Kiwwi minno ree kauspuuka ja käskse minno wiina-kotta minna jalla päält, ent minna es lähha temma kässu päle, enge ütli temmale, et minna tahha enne sannan ärrä käwwa, sis pesse Jaan Kiwwi minno ja ajas minno ka sel sammal õddakul ärrä wiina kotta tööle."
Jaan Kiwwi andse Karl Pulli kaibusse päle nidate kostust: "Minna käskse Karl Pulli Talwistepühhi poolpäiwa hommukult warra mõisale teole minna, enge Karl Pull pandse wasta; sis tulli mõisast sõnna, et minna pea jallamehhe pea mõisa saatma, ent Karl Pull ütles et temma ei lähha, ja riidles nink lei wiimate minnole rindu wasta, nida et minna kuus näddalat päle selle löögi haige olle olnu, ja lubbas minnole kirwega sisse lüwwa.
Tõine kõrd, sel 4. Märzil c., käskse minna jälle Karl Pulli mõisa jalla teole, sis nakkas Karl minnoga riidlema nink es lähha ka mitte mõisale teole."
Tunnistaja Tohwer Hain andse tunnistust: "Minna näggi kül kui Karl Pulli naine Lotta Jaan Kiwwile lei kats kõrda wokki käepuuga pähha, ja Karli lei Jaanile kats kõrda russikuga."
Tunnistaja Lotta Kõiw ei olle sellest tüllist ja kakkelussest middagi tunnistust andnu, sest temma ütlemisse perra ei olle temma selle tülli man mitte olnu.
Se Tohwre Haina tunnistus om tühjas arwatu, selleperrast et Jaan Kiwwi wokki kaepuuka löömist mitte ei kaiba, ehk sedda õigus üttelnu ollewat."
Otsus.
Karl Pulli omma tunnistusse perra om Karli Talwistepühhi poolpäiwa piddanu mõisa jallateole minnema, ja Jaan Kiwwi selsammal päiwal, perran sedda kui kohtomees Sahkri Pik säält ärrä olli lännu, om Karl Pulliga kakkelnu, nink tõine kõrd sel 4. Märzil c. Karl Pullile teole minna zooge ei olle jalga antu, peab Jaan Kiwwi 2 Rubla waeste ladiku hääs trahwi masma. Se rahha peab 8 päiwa sissen sija sissemastu ollema.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
" Ado Puusep XXX
" Karl Wallner XXX
