Sel 29. Januaril 1874.
Wanna Anzmõisa kirjutaja Johann Hoberg kaibas: "Linnert Lippart ja Märt Tedder omma Litzmõtza kõrtsin minno ülle kõnnelnu, et minna ollewat Hindrik Wannarile 1 wak Rükki rehhe mant andnu, sellepäle, et Hindrik Wannar minnole neid wallale ostetu Zimmitre tallo ostmist saab awwitama kõrda saata."
Sel 27. Märtsil c.
Linnert Lippart (kreeka usko) astus kohto ette nink temmale om se kirjutaja J. Hobergi kaibus ette loetu; selle päle andse Linnert Lippart nidate kostust: "Minna ei olle Litzmõtza kõrtsin middake kõnnelnu, ja ei olle ka sääl middake kuuldnu sellest J. Hobergi kaibussest, enge sedda juttu om jo ütte aasta eest kõnneldu Krawi kõrtsin, et J. Hoberg om Hindrik Wannarile 1 wak Rükki andnu selle lodussega, et Hindrik Wannar olles piddanu abbilik ollema, nida et ne Zimmitre tallo olles J. Hobergile sanu."
Märt Tedder (Lutteri usko) astus kohto ette nink temmale om se kirjutaja J. Hobergi kaibus ette loetu; selle päle andse Märt Tedder kostust nidasammute kui Linnert Lippart om andnu.
Tunnistaja Karl Rautsep (Lutteri usko) andse tunnistust: "Sel õddakul, enne wastsest kohtomeeste wallitsemist; kõnneli Linnert Lippart ja Märt Tedder Litzmõtza kõrtsin, et kirjutaja J. Hoberg om Hindrik Wannarile ütte wakka Rükki andnu, selle eest, et Hindrik Wannar olles piddanu awwitama neid Zimmitre tallo J. Hobergil ärräostmist kõrda saata."
Tunnistaja Peter Udras (Lutteri usko) astus kohto ette nink andse tunnistust nida sammute kui Karl Rautsep om andnu.
Tunnistaja Wärdi Anzow (Lutteri usko) andse tunnistust: "Minna ei olle Litzmõtza kõrtsin middake sellest juttust kuuldnu, ent sel päiwal kui wastsid kohtomehhe wallitsema lätsime, sis kõnneli Peter Udras minnole, et eila õddakult om Linnert Lippart ja Märt Tedder Litzmõtza kõrtsin kõnnelnu, et Wanna Anzmõisa kirjutaja J. Hoberg Hindrik Wannarile üts wak Rükki om andnu, selle päle, et Hindrik Wannar neide katte Zimmitre tallo ärrä ostmist J. Hobergil olles piddanu awwitama kõrda saata."
Tunnistaja Jakob Mõttus (Lutteri usko) andse tunnistust: "Minna essi ei olle sedda juttu Litzmõtza kõrtsin mitte kuuldnu, enge Wärdi Anzow ja Peter Udras kõnneliwa minnole Litzmõtza kõrtsist koddo tullen, et Linnert Lippart ja Märt Tedder ommawa kõnnelnu, et kirjutaja J. Hoberg om Hindrik Wannarile 1 wak Rükki andnu, et ne Zimmitre tallo olles piddanu J. Hobergile ärrä müüdus sama."
Otsus.
Neide tunnistajade wäljaütlemisse perra om se koggokonna kohhus mõistnu: "Märt Tedder massab 6 Rbl. ja Linnert Lippart massab ka 6 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa.
Märt Tedder ja Linnert Lippart ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, enge nemma tahhawa surembat kohhut käwwa. Nendele om ka se sädusse perra Appellation täht sel 3. Aprillil c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Juk Hansi XXX
" Rein Mendik XXX
" Peter Treumuth XXX
Sel 29. Januaril 1874.
Wanna Anzmõisa kirjutaja Johann Hoberg kaibas: "Linnert Lippart ja Märt Tedder omma Litzmõtza kõrtsin minno ülle kõnnelnu, et minna ollewat Hindrik Wannarile 1 wak Rükki rehhe mant andnu, sellepäle, et Hindrik Wannar minnole neid wallale ostetu Zimmitre tallo ostmist saab awwitama kõrda saata."
Sel 27. Märtsil c.
Linnert Lippart (kreeka usko) astus kohto ette nink temmale om se kirjutaja J. Hobergi kaibus ette loetu; selle päle andse Linnert Lippart nidate kostust: "Minna ei olle Litzmõtza kõrtsin middake kõnnelnu, ja ei olle ka sääl middake kuuldnu sellest J. Hobergi kaibussest, enge sedda juttu om jo ütte aasta eest kõnneldu Krawi kõrtsin, et J. Hoberg om Hindrik Wannarile 1 wak Rükki andnu selle lodussega, et Hindrik Wannar olles piddanu abbilik ollema, nida et ne Zimmitre tallo olles J. Hobergile sanu."
Märt Tedder (Lutteri usko) astus kohto ette nink temmale om se kirjutaja J. Hobergi kaibus ette loetu; selle päle andse Märt Tedder kostust nidasammute kui Linnert Lippart om andnu.
Tunnistaja Karl Rautsep (Lutteri usko) andse tunnistust: "Sel õddakul, enne wastsest kohtomeeste wallitsemist; kõnneli Linnert Lippart ja Märt Tedder Litzmõtza kõrtsin, et kirjutaja J. Hoberg om Hindrik Wannarile ütte wakka Rükki andnu, selle eest, et Hindrik Wannar olles piddanu awwitama neid Zimmitre tallo J. Hobergil ärräostmist kõrda saata."
Tunnistaja Peter Udras (Lutteri usko) astus kohto ette nink andse tunnistust nida sammute kui Karl Rautsep om andnu.
Tunnistaja Wärdi Anzow (Lutteri usko) andse tunnistust: "Minna ei olle Litzmõtza kõrtsin middake sellest juttust kuuldnu, ent sel päiwal kui wastsid kohtomehhe wallitsema lätsime, sis kõnneli Peter Udras minnole, et eila õddakult om Linnert Lippart ja Märt Tedder Litzmõtza kõrtsin kõnnelnu, et Wanna Anzmõisa kirjutaja J. Hoberg Hindrik Wannarile üts wak Rükki om andnu, selle päle, et Hindrik Wannar neide katte Zimmitre tallo ärrä ostmist J. Hobergil olles piddanu awwitama kõrda saata."
Tunnistaja Jakob Mõttus (Lutteri usko) andse tunnistust: "Minna essi ei olle sedda juttu Litzmõtza kõrtsin mitte kuuldnu, enge Wärdi Anzow ja Peter Udras kõnneliwa minnole Litzmõtza kõrtsist koddo tullen, et Linnert Lippart ja Märt Tedder ommawa kõnnelnu, et kirjutaja J. Hoberg om Hindrik Wannarile 1 wak Rükki andnu, et ne Zimmitre tallo olles piddanu J. Hobergile ärrä müüdus sama."
Otsus.
Neide tunnistajade wäljaütlemisse perra om se koggokonna kohhus mõistnu: "Märt Tedder massab 6 Rbl. ja Linnert Lippart massab ka 6 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa.
Märt Tedder ja Linnert Lippart ei olle selle kohto mõistmissega rahhule, enge nemma tahhawa surembat kohhut käwwa. Nendele om ka se sädusse perra Appellation täht sel 3. Aprillil c. wälja antu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Juk Hansi XXX
" Rein Mendik XXX
" Peter Treumuth XXX
