Sel pääwal tuli ette Jaan Margrahw Rakwere walast ja kaebas et Tuliki Jaan Tamme naene Mari on teda sõimanud linna närakas maasurik ja et Tulige Taweti naene Mari peab teid tundma et sina oled talwel soltaditega siin läbi käinud et teie niisugust meest omal sulaseks peade mina ei tohi oma riiteidgi aitas pitada.
Tuli ete Hans Walaskala Uemõisa walast ja kaebas et Peremees on teda ära aeanud ja nõuab peremehe käest palka käte sel 1 sel Juuli s.a. olnud nemad einamaal ja peremees läinud teise kohta metsa sisse niitma ja käskinud Hansu ka tulla ja Hans läinud metsa oma asjale jäänud peremehest maha ei ole oskanud senna mina läinud teiste juure ja hakanud seal niitma ja peremees tulnud senna ja hakanud teda seal sõimama oh sa närakas maasurik siga raisk ja peale lõuna kaskinud peremees Hansu minna teise kohta heinu lahti lööma arwada pool tundi aega ja peremees saatnud oma tütre taale järele ja öölnud mine ana taale kuratile rehaga pähe ja Hans läinud teist teed teiste juure ja peremees on teda seal jälle sõimanud oh sa Kuradi raisk obuse waras ja 3ma Juulil peale lõuna läinud sulased niitma ja Hans öölnud peremehe tüdrele lõuna oli warane ja mage piim oli ei tahtnud süüa koht läheb tühjaks lähed muitugi kodu too tük silgu leiba ja tüdar põle toonud ja õhtu sulased ihunud rehe all wikatid ja perenaene tulnud senna ja öölnud peremehele sulased ei ole selle toituga rahul mine linnast riisi ja mana tooma, peremees öölnud silk leib aidab kül põle neile kuratidele muud tarwis kui teiwast kui toid ei kõlba siis mingo paremad otsima ja nõuab oma palga ja sõimamist saada tasutud.
Astus ete peremees Jaan Tamm ja kaebas et 2sel Juulil s.a. homiku tulnud Hans lakast maha tööle ja Jaan ei ole tulnud maganud keskhomikuni lakas ja peremees öölnud täna on jutlus raamatus lõuna wahel peame püha ja mehed läinud ahisillale ja tulnud sealt ära ja Jaan jäänud sepa sauna juure magama ja Hans tulnud kodu ja peremees öölnud mine too sahk Küdi wäelalt ära muldame karduled ära, Hans läinud sahka tooma ja heidnud sena magama ja peremees käinud toonud saha sealt ära ja multanud ise kartuled ära ja 4ma Juulil aeanud peremees Hansu teise kohta heinu lahti lööma ja Hans olnud seal kauaks jäänud ja peremees aeanud oma tütre taale järele ja Hans tulnud teist teed ja tulnud metsast wälja ja hakanud pahandama et taale järele saatetud ja öölnud kui mina lähen metsa sidale siis on toa pois järel ja peremees öölnud see on ete tulnud Küdi wäelalt läksid sahka tooma heidsid magama peab järele saadma et ega töö mehed metsas ei maga need on hobuse wargad kes metsas maganud, ja Hans on peremees teotanud et kust sina oled ära läinud igal pool on sulle kila ja kola järele tootud ja oli üks wastastiku waitlus ja 3ma Juuli õhtu s.a. läinud tulise ja sulased ei olnud toituga rahul et perenaene on neile sea kapsad ja traanind raswa ja hapud silgud süüa annud, sulased on öölnud selle toituga ei wõi tööd teha ja Jaan on öölnud maksad minu palk käte ja mina lähen ära niisuguse toituga mina rahul ei ole.
Tunnistuse mees Jüri Arakas astus ete ja ütles et tema on kuulnud kui peremees on öölnud kui toituga rahul ei ole wõide mina.
Kogukonna kohus seda asja ei wõinud seletada, ja sest maha kiri Auliku Kose Kihelkonna Kohtule saatetud.
Kohtu wanem Hindrek Tedder XXX
Kohtu käemehed Tõnu Kure XXX ja Kusdas Oraw XXX
Kirjutaja Jüri Kuk (allkiri)
Sel pääwal tuli ette Jaan Margrahw Rakwere walast ja kaebas et Tuliki Jaan Tamme naene Mari on teda sõimanud linna närakas maasurik ja et Tulige Taweti naene Mari peab teid tundma et sina oled talwel soltaditega siin läbi käinud et teie niisugust meest omal sulaseks peade mina ei tohi oma riiteidgi aitas pitada.
Tuli ete Hans Walaskala Uemõisa walast ja kaebas et Peremees on teda ära aeanud ja nõuab peremehe käest palka käte sel 1 sel Juuli s.a. olnud nemad einamaal ja peremees läinud teise kohta metsa sisse niitma ja käskinud Hansu ka tulla ja Hans läinud metsa oma asjale jäänud peremehest maha ei ole oskanud senna mina läinud teiste juure ja hakanud seal niitma ja peremees tulnud senna ja hakanud teda seal sõimama oh sa närakas maasurik siga raisk ja peale lõuna kaskinud peremees Hansu minna teise kohta heinu lahti lööma arwada pool tundi aega ja peremees saatnud oma tütre taale järele ja öölnud mine ana taale kuratile rehaga pähe ja Hans läinud teist teed teiste juure ja peremees on teda seal jälle sõimanud oh sa Kuradi raisk obuse waras ja 3ma Juulil peale lõuna läinud sulased niitma ja Hans öölnud peremehe tüdrele lõuna oli warane ja mage piim oli ei tahtnud süüa koht läheb tühjaks lähed muitugi kodu too tük silgu leiba ja tüdar põle toonud ja õhtu sulased ihunud rehe all wikatid ja perenaene tulnud senna ja öölnud peremehele sulased ei ole selle toituga rahul mine linnast riisi ja mana tooma, peremees öölnud silk leib aidab kül põle neile kuratidele muud tarwis kui teiwast kui toid ei kõlba siis mingo paremad otsima ja nõuab oma palga ja sõimamist saada tasutud.
Astus ete peremees Jaan Tamm ja kaebas et 2sel Juulil s.a. homiku tulnud Hans lakast maha tööle ja Jaan ei ole tulnud maganud keskhomikuni lakas ja peremees öölnud täna on jutlus raamatus lõuna wahel peame püha ja mehed läinud ahisillale ja tulnud sealt ära ja Jaan jäänud sepa sauna juure magama ja Hans tulnud kodu ja peremees öölnud mine too sahk Küdi wäelalt ära muldame karduled ära, Hans läinud sahka tooma ja heidnud sena magama ja peremees käinud toonud saha sealt ära ja multanud ise kartuled ära ja 4ma Juulil aeanud peremees Hansu teise kohta heinu lahti lööma ja Hans olnud seal kauaks jäänud ja peremees aeanud oma tütre taale järele ja Hans tulnud teist teed ja tulnud metsast wälja ja hakanud pahandama et taale järele saatetud ja öölnud kui mina lähen metsa sidale siis on toa pois järel ja peremees öölnud see on ete tulnud Küdi wäelalt läksid sahka tooma heidsid magama peab järele saadma et ega töö mehed metsas ei maga need on hobuse wargad kes metsas maganud, ja Hans on peremees teotanud et kust sina oled ära läinud igal pool on sulle kila ja kola järele tootud ja oli üks wastastiku waitlus ja 3ma Juuli õhtu s.a. läinud tulise ja sulased ei olnud toituga rahul et perenaene on neile sea kapsad ja traanind raswa ja hapud silgud süüa annud, sulased on öölnud selle toituga ei wõi tööd teha ja Jaan on öölnud maksad minu palk käte ja mina lähen ära niisuguse toituga mina rahul ei ole.
Tunnistuse mees Jüri Arakas astus ete ja ütles et tema on kuulnud kui peremees on öölnud kui toituga rahul ei ole wõide mina.
Kogukonna kohus seda asja ei wõinud seletada, ja sest maha kiri Auliku Kose Kihelkonna Kohtule saatetud.
Kohtu wanem Hindrek Tedder XXX
Kohtu käemehed Tõnu Kure XXX ja Kusdas Oraw XXX
Kirjutaja Jüri Kuk (allkiri)
