Sel 28 Febr. c.
Tijo Mürk kaibas: Johann Aind om minnoga porto ello ellanu, ni et minnol üts tüttarlats sündinu om, nink nüüd nõwwa minna selle latse ülleskaswatamisse kullu Johann Aindi käest."
Johann Aind astus kohto ette nink kostis selle Tijo Mürki kaibusse päle: Minna ei olle kunnagi (henda) lihhalikkult Tijo Mürkika kokko ellanu, ja ei tija ka kes temmaga henda lihhalikkult om segganu."
Tunnistaja Isak Särremat andse tunnistust: "Se om õige, et Johann Aind pea egga öö Tijo Mürki man om magganu, selle päle wõi minna täwweste tunnistust anda."
Sel 19. Märtsil 1874.
Tunnistaja Ewa Joakit ei ütle middake teedwat sellest Johann Aindi ja Tijo Mürki porto ello ellamissest tunnistust anda,
Tunnistaja Ann Särremat andse tunnistust: "Minna olle mitte kõrd nännu, kui Johann Aind Tijo Mürki man maggasi, nink ütskõrd suwwel näggi minna, kui Johann Aind Tijo Mürkiga nurme pääl kaara rõugu kõrwal awwalikkult koon ellasiwa."
Tunnistaja Martha Nutt tunnistas: "Minna ei tija Johann Aindi ja Tijo Mürki porto ellost middake tunnistust anda."
Johann Aindist üllesantu tunnistaja Isak Landson tunnistas: "Minna ei olle kunnagi Tijo Mürki man magganu."
Tijo Mürk nõuwab selle porto ellost sündinu latse ülleskaswatamisse tarbis 25 Rubla.
Otsus.
Katte tunnistaja wäljaütlemisse perra om Johann Aind Tijo Mürki essino latse essa, om se koggokonna kohhus mõistnu, et Johann Aind peab 1 aastast kuni 5 aastani egga aasta 4 Rbl., ja 5 aastast kuni 10 aastani egga aasta 3 Rbl., üttekokko 35 Rbl. selle latse ülles kaswatamisses masma. Egga aasta jaggo rahha peab selle latse sündimisse päiwal ette ärrä mastu ollema kuni 10 aastani, koleb se lats ärrä, sis jääb ka koolmisse päiwast se mass mahha.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 ette loetu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wärnik XXX
" Juk Hansi XXX
" Rein Mändik XXX
" Peter Treumuth XXX
Sel 28 Febr. c.
Tijo Mürk kaibas: Johann Aind om minnoga porto ello ellanu, ni et minnol üts tüttarlats sündinu om, nink nüüd nõwwa minna selle latse ülleskaswatamisse kullu Johann Aindi käest."
Johann Aind astus kohto ette nink kostis selle Tijo Mürki kaibusse päle: Minna ei olle kunnagi (henda) lihhalikkult Tijo Mürkika kokko ellanu, ja ei tija ka kes temmaga henda lihhalikkult om segganu."
Tunnistaja Isak Särremat andse tunnistust: "Se om õige, et Johann Aind pea egga öö Tijo Mürki man om magganu, selle päle wõi minna täwweste tunnistust anda."
Sel 19. Märtsil 1874.
Tunnistaja Ewa Joakit ei ütle middake teedwat sellest Johann Aindi ja Tijo Mürki porto ello ellamissest tunnistust anda,
Tunnistaja Ann Särremat andse tunnistust: "Minna olle mitte kõrd nännu, kui Johann Aind Tijo Mürki man maggasi, nink ütskõrd suwwel näggi minna, kui Johann Aind Tijo Mürkiga nurme pääl kaara rõugu kõrwal awwalikkult koon ellasiwa."
Tunnistaja Martha Nutt tunnistas: "Minna ei tija Johann Aindi ja Tijo Mürki porto ellost middake tunnistust anda."
Johann Aindist üllesantu tunnistaja Isak Landson tunnistas: "Minna ei olle kunnagi Tijo Mürki man magganu."
Tijo Mürk nõuwab selle porto ellost sündinu latse ülleskaswatamisse tarbis 25 Rubla.
Otsus.
Katte tunnistaja wäljaütlemisse perra om Johann Aind Tijo Mürki essino latse essa, om se koggokonna kohhus mõistnu, et Johann Aind peab 1 aastast kuni 5 aastani egga aasta 4 Rbl., ja 5 aastast kuni 10 aastani egga aasta 3 Rbl., üttekokko 35 Rbl. selle latse ülles kaswatamisses masma. Egga aasta jaggo rahha peab selle latse sündimisse päiwal ette ärrä mastu ollema kuni 10 aastani, koleb se lats ärrä, sis jääb ka koolmisse päiwast se mass mahha.
Neile kohton käujatele omma ka ne L. T. S. §§ 772, 773 ette loetu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wärnik XXX
" Juk Hansi XXX
" Rein Mändik XXX
" Peter Treumuth XXX
