Kaebas kohtu Kodila mõisa herra C. Ludschuweit et tema teomees Jaan Birkfeld tema wastu sõna kuulmata olla ja teenistuses mitte oma kohut ei täitwat waid temale kahju tegewat. 30. Nowemb. saatnud tema oma teomehed, kelle hulgas ka Jaan Birkfeld olnud, rukistega Sutlepa mõisa. Sealt tagasi tulles jäänud aga Jaan Birkfeld teistest teomeestest maha ja tulnud hiljem kodu kui teised teomehed ja tema hobune olnud wäga läbi aetud et üsna weest tilkunud. Õhtul kutsunud herra Jaan Birkfeldi enese juure ja noominud teda, Jaan hakkanud aga sõnadega wastu ja olnud purjus ja ei olla tema käskimise peale enam toast wälja läinud, mis pärast herra teda toast wälja lükkanud.
19. Detsemb. käinud teomehed Põlli metsast hagu toomas, tulnud sealt aegsaste koju ja et teistel teomeestel, kes kodus olid, weel kaerad aitas maha panna olnud, käskinud herra neid teomehi kes Põllist tulnud teistele abiks minna. Teised teomehed täitnud käsku, üksi Jaan Birkfeld pannud wastu, ja ütelnud et tema päewa töö olla tehtud.
Jaan Birkfeld ütles et tema selle pärast herra käsu wastu pannud et päew juba loojas olnud ja herra nõudnud tema käest üleliiga tööd. Herra teiste kaebtuste peale ei olnud Jaan Birkfeldil midagi ütlemist.
Tunnistuseks astus ette Juhan Willart ja tunnistas et päew ei olla siis weel mitte loojas olnud kui nemad Põllist hao koormatega koju tulnud.
Jaan Birkfeld ütles et Juhan Willart walet tunnistada, tema kartwat õigust rääkida, sest et härra teda siis sellepärast kodu trahwida.
Kohtu otsus.
Kohus mõistis Jaan Birkfeldi Talurahwa seaduse §§ 452, 471 punkt 1, 5 ja 8 põhjusel süüdlaseks ja peab selle eest 1 rbl. 50 kop. trahwi walla laekasse maksma.
Jaan Birkfeldi ütelusest, et Juhan Willart siis mõisa herra poolt trahwi kartwat kui ta kohtu ees õigust rääkida (s.o. kui ta tema poolt tunnistab), pidas kohus laimamiseks, mis eest Jaan Birkfeld 50 kop. trahwi walla laekasse peab maksma.
Kahju tasumist ega päewa kulusi mõisa herra ei nõudnud.
Kaebas kohtu Kodila mõisa herra C. Ludschuweit et tema teomees Jaan Birkfeld tema wastu sõna kuulmata olla ja teenistuses mitte oma kohut ei täitwat waid temale kahju tegewat. 30. Nowemb. saatnud tema oma teomehed, kelle hulgas ka Jaan Birkfeld olnud, rukistega Sutlepa mõisa. Sealt tagasi tulles jäänud aga Jaan Birkfeld teistest teomeestest maha ja tulnud hiljem kodu kui teised teomehed ja tema hobune olnud wäga läbi aetud et üsna weest tilkunud. Õhtul kutsunud herra Jaan Birkfeldi enese juure ja noominud teda, Jaan hakkanud aga sõnadega wastu ja olnud purjus ja ei olla tema käskimise peale enam toast wälja läinud, mis pärast herra teda toast wälja lükkanud.
19. Detsemb. käinud teomehed Põlli metsast hagu toomas, tulnud sealt aegsaste koju ja et teistel teomeestel, kes kodus olid, weel kaerad aitas maha panna olnud, käskinud herra neid teomehi kes Põllist tulnud teistele abiks minna. Teised teomehed täitnud käsku, üksi Jaan Birkfeld pannud wastu, ja ütelnud et tema päewa töö olla tehtud.
Jaan Birkfeld ütles et tema selle pärast herra käsu wastu pannud et päew juba loojas olnud ja herra nõudnud tema käest üleliiga tööd. Herra teiste kaebtuste peale ei olnud Jaan Birkfeldil midagi ütlemist.
Tunnistuseks astus ette Juhan Willart ja tunnistas et päew ei olla siis weel mitte loojas olnud kui nemad Põllist hao koormatega koju tulnud.
Jaan Birkfeld ütles et Juhan Willart walet tunnistada, tema kartwat õigust rääkida, sest et härra teda siis sellepärast kodu trahwida.
Kohtu otsus.
Kohus mõistis Jaan Birkfeldi Talurahwa seaduse §§ 452, 471 punkt 1, 5 ja 8 põhjusel süüdlaseks ja peab selle eest 1 rbl. 50 kop. trahwi walla laekasse maksma.
Jaan Birkfeldi ütelusest, et Juhan Willart siis mõisa herra poolt trahwi kartwat kui ta kohtu ees õigust rääkida (s.o. kui ta tema poolt tunnistab), pidas kohus laimamiseks, mis eest Jaan Birkfeld 50 kop. trahwi walla laekasse peab maksma.
Kahju tasumist ega päewa kulusi mõisa herra ei nõudnud.
