Kaebas kohtusse Kodila mõisa renthärra C. Ludschuweit et tema saatnud oma teomehed: Mihkel Puumees, Jüri Leitorp, Jaan Randorf, Jüri Pormann, Juhan Pormann ja kubja Jakob Puumees 26. Webruaril 1890 a. wilja koormatega Tallinna. Järgmisel päewal 27. Webr. kel ½11 hom. pannud nemad wilja koormad pealt maha ja oleks wõinud kel 12 lõuna linnast kodu tulema hakata - 45 wersta maad - mis naad selle sama päewa õhtuks oleks wõinud ära käia. Jaan Randorf, Jüri Pormann, Juhan Pormann ja kubjas Jakob Pumees tulnud aga teise päewa, s.o. 28. Febr. homikuks kel 3 koju ja põle wõinud seepärast homiku õigel ajal tööle minna, waid pidanud üks söömawahe hobusid puhkama. Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp tulnud alles selle päewa (28. Febr.) õhtuks koju, seega terwe päew hiljem.
Herra Ludschuweit nõudis ärawiidetud aja eest kahju tasumist ja nimelt: Mihkel Pumehe käest 75 kop. Jüri Leitorpi käest, kes kahe hobusega olnud, 1 rbl. 50 kop. Jaan Randorfi, Jüri Pormanni ja Juhan Pormanni käest iga ühelt 20 kop.
Kostjad ei salganud ükski oma hiljaksjäämist linnast koju tulemisega; wabandasid aga oma hljaksjäämist järgmisel wiisil: Kubjas Jakob Pumees ütles et ta õigel ajal (kel 12 l.) linnast tulema tahtnud hakata ja kutsunud ka teomehi, et siis seltsis minema hakata. Jaan Randorf, Jüri Pormann ja Juhan Pormann olnud kohe walmis temaga ühes tulema, aga Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp olnud kõrtsis purjutamas ja ei ole tema mitmekordse kutsumise peale koguni tulema hakkanud, kui ta siis teiste teomeestega tahtnud tulema hakata, tulnud Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp kõrtsist wälja uulitsale tema kallale, wiskanud teda uulitsale maha ja peksnud teda, mis läbi temal kojutulemisega wiiwitust sündinud. Jaan Randorf, Jüri Pormann ja Juhan Pormann ütlesid et naad kubja järele ootanud, sest nende õigus olla kubjaga seltsis tulla. Mihkel Pumees wabandas oma hiljaks jäämist seega et tema hobune ära wäsinud ja pole jõudnud teiste järele tulla.
Kubjas Jakob Pumees ütles et hobune mis Mihkel Pumehe käes olnud, mitte ei ole wäsind olnud, waid niisama wilja koorma linna wiinud kui teised hobused, ja oleks wõinud niisama ruttu tühjalt ka koju tulla kui teised hobused. Mihkel Pumees ei wõinud kuidagi wiisi tõeks teha et tema hobune wäsind olnud. Jüri Leitorpil ei olnud hiljaksjäämise pärast mingisugust wabandust ette tuua.
Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp püüdsid kubja ütelust et need teda peksnud olla, waleks ajada. Tunnistuseks tulid ette Jaan Randorf, Jüri Pormann ja Juhan Pormann ja tunnistasid et nemad on näinud kui Mihkel Puumees ja Jüri Leitorp on kubjast peksnud.
Kohtu otsus.
Kohus tunnistas hra Ludschuweiti nõudmise õigeks ja leidis asja läbi katsumisel ja tunnistuse meeste tunnistuse põhjusel et Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp eneste kui ka kubja ja teiste teomeeste hiljaksjäämise pärast üksi süüdlased on ja mõistis et Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp peawad herra Ludschuweitile nõutud kahju tasumise wälja maksma; nimelt maksab Mihkel Pumees 1 rbl. 5 kop. ja Jüri Leitorp 1 rbl. 80 kop. Peale selle maksawad kumbki 1 rubla trahwi walla laekasse selle eest et naad kubja wastu hakkasid, tema kutsumise peale linnast tulema ei hakkanud ja teda peksid. Trahw ja kahju tasumine peawad 2 nädali aja sees makstud olema.
Trahw mõistetud ajutiste eeskirjade põhjusel nuhtlustest mis walla kohtude poolt peale pannakse § 1098. Peksmise eest kahju tasumist Jakob Pumees ei nõudnud.
Asja läbikatsumisel leitud olemistel kui ka tunnistuste põhjusel mõistis kohus Jakob Pumehe, Jüri Pormanni, Juhan Pormanni ja Jaan Randorfi hiljaks jäämise asjus õigeks.
Kaebas kohtusse Kodila mõisa renthärra C. Ludschuweit et tema saatnud oma teomehed: Mihkel Puumees, Jüri Leitorp, Jaan Randorf, Jüri Pormann, Juhan Pormann ja kubja Jakob Puumees 26. Webruaril 1890 a. wilja koormatega Tallinna. Järgmisel päewal 27. Webr. kel ½11 hom. pannud nemad wilja koormad pealt maha ja oleks wõinud kel 12 lõuna linnast kodu tulema hakata - 45 wersta maad - mis naad selle sama päewa õhtuks oleks wõinud ära käia. Jaan Randorf, Jüri Pormann, Juhan Pormann ja kubjas Jakob Pumees tulnud aga teise päewa, s.o. 28. Febr. homikuks kel 3 koju ja põle wõinud seepärast homiku õigel ajal tööle minna, waid pidanud üks söömawahe hobusid puhkama. Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp tulnud alles selle päewa (28. Febr.) õhtuks koju, seega terwe päew hiljem.
Herra Ludschuweit nõudis ärawiidetud aja eest kahju tasumist ja nimelt: Mihkel Pumehe käest 75 kop. Jüri Leitorpi käest, kes kahe hobusega olnud, 1 rbl. 50 kop. Jaan Randorfi, Jüri Pormanni ja Juhan Pormanni käest iga ühelt 20 kop.
Kostjad ei salganud ükski oma hiljaksjäämist linnast koju tulemisega; wabandasid aga oma hljaksjäämist järgmisel wiisil: Kubjas Jakob Pumees ütles et ta õigel ajal (kel 12 l.) linnast tulema tahtnud hakata ja kutsunud ka teomehi, et siis seltsis minema hakata. Jaan Randorf, Jüri Pormann ja Juhan Pormann olnud kohe walmis temaga ühes tulema, aga Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp olnud kõrtsis purjutamas ja ei ole tema mitmekordse kutsumise peale koguni tulema hakkanud, kui ta siis teiste teomeestega tahtnud tulema hakata, tulnud Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp kõrtsist wälja uulitsale tema kallale, wiskanud teda uulitsale maha ja peksnud teda, mis läbi temal kojutulemisega wiiwitust sündinud. Jaan Randorf, Jüri Pormann ja Juhan Pormann ütlesid et naad kubja järele ootanud, sest nende õigus olla kubjaga seltsis tulla. Mihkel Pumees wabandas oma hiljaks jäämist seega et tema hobune ära wäsinud ja pole jõudnud teiste järele tulla.
Kubjas Jakob Pumees ütles et hobune mis Mihkel Pumehe käes olnud, mitte ei ole wäsind olnud, waid niisama wilja koorma linna wiinud kui teised hobused, ja oleks wõinud niisama ruttu tühjalt ka koju tulla kui teised hobused. Mihkel Pumees ei wõinud kuidagi wiisi tõeks teha et tema hobune wäsind olnud. Jüri Leitorpil ei olnud hiljaksjäämise pärast mingisugust wabandust ette tuua.
Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp püüdsid kubja ütelust et need teda peksnud olla, waleks ajada. Tunnistuseks tulid ette Jaan Randorf, Jüri Pormann ja Juhan Pormann ja tunnistasid et nemad on näinud kui Mihkel Puumees ja Jüri Leitorp on kubjast peksnud.
Kohtu otsus.
Kohus tunnistas hra Ludschuweiti nõudmise õigeks ja leidis asja läbi katsumisel ja tunnistuse meeste tunnistuse põhjusel et Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp eneste kui ka kubja ja teiste teomeeste hiljaksjäämise pärast üksi süüdlased on ja mõistis et Mihkel Pumees ja Jüri Leitorp peawad herra Ludschuweitile nõutud kahju tasumise wälja maksma; nimelt maksab Mihkel Pumees 1 rbl. 5 kop. ja Jüri Leitorp 1 rbl. 80 kop. Peale selle maksawad kumbki 1 rubla trahwi walla laekasse selle eest et naad kubja wastu hakkasid, tema kutsumise peale linnast tulema ei hakkanud ja teda peksid. Trahw ja kahju tasumine peawad 2 nädali aja sees makstud olema.
Trahw mõistetud ajutiste eeskirjade põhjusel nuhtlustest mis walla kohtude poolt peale pannakse § 1098. Peksmise eest kahju tasumist Jakob Pumees ei nõudnud.
Asja läbikatsumisel leitud olemistel kui ka tunnistuste põhjusel mõistis kohus Jakob Pumehe, Jüri Pormanni, Juhan Pormanni ja Jaan Randorfi hiljaks jäämise asjus õigeks.
