Ette astus tallitaja Jaan Himberg ja nõudis, et Hakendrehi kohtu käsu No 1410ne peale Waikna walla nõdrameelelise Jüri naese Mai Ellermanni toitmise seletus saaks ette wõetud.
Ette sai kutsutud Jüri Ellermann 45 aast w. ja tema käest päritud, mikspärast tema oma naest ei taha toita. Aga Jüri Ellermann tunnistas, et Kaarli Meelart oma tütre Maie tema käest kõige Maie waraga 1866 aasta waraga 1866 aasta wägise ärawiinud ja selle peale kiriku wöörmundri Jaan Langthali tunnistuse kohtule ette pani, kes tunnistas, et 23mal Jaani kuu päewal 1866 aast laupäewa õhtu, kui tema on pidanud magama heitma, siis tulnud Karl Meelart tema juure ja ütelnud:"Tule lähme Seljale minu tütre Maie lapse järele." Jaan seisnud selle wastu ja öölnud, kus meie nüüd ööse läheme, aga Kaarli Meelart öölnud:"Tule heida wankre peale magama, ma wiin so oma hobusega sinna." Jaan pannud ennast riidisse ja läinud Kaarliga seltsis. Tee peal öölnud Karl:"Meie ema ja mo poeg Kristower läksiwad jala metsast läbi. Jaan öölnud mikspärast nemad läksiwad. Karl öölnud:"Külap saab näha kuidas lugu läheb. Kui nemad Seljale saanud, siis käskinud Karl teda wärawasse jääda ja läinud ise eele tupa, küsinud Selja kambris Jüri isa Kaarli Ellermanni käest:"Kus teie Jüri on. See öölnud, et tema wähe aja eest weskilt tulnud ja Jürist ei tea. Ema Mari öölnud selle peale, et Jüri wist laudil magab. See peale tulnud Jaan Langthal kaa kambri ja Karli Meelart läinud Jürit laudile otsima. Hüüdnut Jürit, kes ühtegi ei ole wastanud ja otsinud nii kaua kui Jüri leidnud, tõmbanud Jüri kasuka pealt ära ja käskinud teda maha tulla. Jüri näinud aga laudi kartsa otsast Karli naese ja poeg Kristowi rehe all olewat, kellel kase wemmal käes olnud ja ei põle maha tahtnud tulla, mis peale Karli teda jalust kinni wõtnud ja Jürit tahtnud maha tõmbata ja Maie lapse järele küsinud. Jüri öölnud, et laps tema käes ei ole ja hakkanud appi hüüdma, mis peale Selja isa sinna tulnud ja Jürit peastma läinud. See peäle lasknud Karl küll Jüri lahti ja hakkanud oma poea Kristowiga Jüri isa Karl Ellermanni peksma, mis peale Jaan Langthal kaa rehe alla tulnud, neid keelnud ja see peale peksmine järele jäänud, kui Karli Ellermann juba küll oli saanud. Seepeale olnud juba koidu walge wäljas ja Karli Melart, tema naene ja poeg Kristow Meelart ja kiriku wöörmunder Jaan Langthal läksiwad Seljast ära.
Ette astus Karl Meelart 74 aast w. kes tunnistas, et nemad küll Seljal käinud Maie lapse järel ja Maie suurema osa wara ära toonud, aga kõik ometegi nõnda ei ole, kui Jaan Langthal seda tunnistab.
Kohus nõudis neid seega lepitada, et Karli Meelarti poeg Kristow ja Jüri Ellermann peaksiwad ühes kous Maie toitmise ja ülespidamise eest hoolt kandma, aga et see nõu andmine midagi ei aitanud ja Jüri Ellermannil kaa suurema kohtu otsus juba käes oli, et Jüri Ellermann peab omad lapsed ja Karli Meelart oma tütre toitma, siis ei wõinud kogukonna kohus muud mõista, kui et see otsu peab niikaua täidetud saama, kunni suurem kohus ise seda asja teistwiisi seab ja andis tallitajale selle peale prottokolli wälja.
Kogukonna kohtuwanem: Jurri Öeren <allkiri>
I Kõrwamees: H. Tisseman <allkiri>
II Korwamees; M. Anberg <allkiri>
Kirjutaja: J Weidermann <allkiri>
Ette astus tallitaja Jaan Himberg ja nõudis, et Hakendrehi kohtu käsu No 1410ne peale Waikna walla nõdrameelelise Jüri naese Mai Ellermanni toitmise seletus saaks ette wõetud.
Ette sai kutsutud Jüri Ellermann 45 aast w. ja tema käest päritud, mikspärast tema oma naest ei taha toita. Aga Jüri Ellermann tunnistas, et Kaarli Meelart oma tütre Maie tema käest kõige Maie waraga 1866 aasta waraga 1866 aasta wägise ärawiinud ja selle peale kiriku wöörmundri Jaan Langthali tunnistuse kohtule ette pani, kes tunnistas, et 23mal Jaani kuu päewal 1866 aast laupäewa õhtu, kui tema on pidanud magama heitma, siis tulnud Karl Meelart tema juure ja ütelnud:"Tule lähme Seljale minu tütre Maie lapse järele." Jaan seisnud selle wastu ja öölnud, kus meie nüüd ööse läheme, aga Kaarli Meelart öölnud:"Tule heida wankre peale magama, ma wiin so oma hobusega sinna." Jaan pannud ennast riidisse ja läinud Kaarliga seltsis. Tee peal öölnud Karl:"Meie ema ja mo poeg Kristower läksiwad jala metsast läbi. Jaan öölnud mikspärast nemad läksiwad. Karl öölnud:"Külap saab näha kuidas lugu läheb. Kui nemad Seljale saanud, siis käskinud Karl teda wärawasse jääda ja läinud ise eele tupa, küsinud Selja kambris Jüri isa Kaarli Ellermanni käest:"Kus teie Jüri on. See öölnud, et tema wähe aja eest weskilt tulnud ja Jürist ei tea. Ema Mari öölnud selle peale, et Jüri wist laudil magab. See peale tulnud Jaan Langthal kaa kambri ja Karli Meelart läinud Jürit laudile otsima. Hüüdnut Jürit, kes ühtegi ei ole wastanud ja otsinud nii kaua kui Jüri leidnud, tõmbanud Jüri kasuka pealt ära ja käskinud teda maha tulla. Jüri näinud aga laudi kartsa otsast Karli naese ja poeg Kristowi rehe all olewat, kellel kase wemmal käes olnud ja ei põle maha tahtnud tulla, mis peale Karli teda jalust kinni wõtnud ja Jürit tahtnud maha tõmbata ja Maie lapse järele küsinud. Jüri öölnud, et laps tema käes ei ole ja hakkanud appi hüüdma, mis peale Selja isa sinna tulnud ja Jürit peastma läinud. See peäle lasknud Karl küll Jüri lahti ja hakkanud oma poea Kristowiga Jüri isa Karl Ellermanni peksma, mis peale Jaan Langthal kaa rehe alla tulnud, neid keelnud ja see peale peksmine järele jäänud, kui Karli Ellermann juba küll oli saanud. Seepeale olnud juba koidu walge wäljas ja Karli Melart, tema naene ja poeg Kristow Meelart ja kiriku wöörmunder Jaan Langthal läksiwad Seljast ära.
Ette astus Karl Meelart 74 aast w. kes tunnistas, et nemad küll Seljal käinud Maie lapse järel ja Maie suurema osa wara ära toonud, aga kõik ometegi nõnda ei ole, kui Jaan Langthal seda tunnistab.
Kohus nõudis neid seega lepitada, et Karli Meelarti poeg Kristow ja Jüri Ellermann peaksiwad ühes kous Maie toitmise ja ülespidamise eest hoolt kandma, aga et see nõu andmine midagi ei aitanud ja Jüri Ellermannil kaa suurema kohtu otsus juba käes oli, et Jüri Ellermann peab omad lapsed ja Karli Meelart oma tütre toitma, siis ei wõinud kogukonna kohus muud mõista, kui et see otsu peab niikaua täidetud saama, kunni suurem kohus ise seda asja teistwiisi seab ja andis tallitajale selle peale prottokolli wälja.
Kogukonna kohtuwanem: Jurri Öeren <allkiri>
I Kõrwamees: H. Tisseman <allkiri>
II Korwamees; M. Anberg <allkiri>
Kirjutaja: J Weidermann <allkiri>
