Kohtu ette astus: Sellilt Kaasiku altpere Hansu poeg Jaan Birkfeldt ja kaebas, Sellie moisa Opmanni Neudorffi peale, et Opmann teda Sellie mõisa massina rehtes töö juures on peksnud. See tulnud sel wiisil: opman käskinud teda põhku korwiga wirna otsa ülesse tassida, aga tal põle mitte wõimalik olnud sest karjane oli sealt loomadele põhku tues wirna järssus uuristanud, nõnda et koguni wõimalik ei olnud wirna otsa saada. Opmann sundinud ja pois kostnud, et tema koguniste ei saa, siis peksnud ja ajanud opman teda töö juurest ära koju, pois wastanud, lõunaks saab päew tehtud siis lähen muidu; sellepeale wajutanud opman tale jälle mõned tulised mööda pihta oma käes olewa, kõwera otsaga, kepiga. Nüüd pannud pois jooksma oma käes olewa rehaga üle tammi weske poole aga opman jooksnud kaa järel ja wisand teda kiiwidega ja oma käesolewa kõwera otsa kepiga takka järele. Selle asja tõe tunnistajaks on alseiswad käemehed, nimelt:
Kustas Mesilane XXX
Jüri Lintsmann XXX
Mart Trikmann XXX
Sellie mõisa opmanni Neudorffi alseisaw kiri, kaewatawa wastu kostmiseks:
Et Kaasiku Hansu poeg Jaan Birkfeldt mõisa walitsuse wastu on ropuste hakkanud, ja seda mitte teinud, mis walitsus käskinud, seepärast sai tema mõned hoobid õpetuseks, et peab käsku täitma; aga pois ei löönud kaa risti ette waid wõttis ühe suure puu ja andis wastu. Nüüd ei wõinud mõisa walitsus teda mitte oma sundmuse alpidada, waid ajas teda koju, seda käsku tema ei täitnud, waid andis mõned kuradid kuulda.
Pärast kui oli äraläinud, leiti tema maha jäänud kue taskust warastatud mõisa suured toored odrad. Selle wastu hakkamise, ropu olemise ja warguse üle palun austatud Sellie walla kohut seaduslikult kohut mõista, mõisa walitsuse nimel, opmann: Neudorff.
Kohus kutsus ette ueste Jaan Birkfeldti ja küsis, kas see nõnda on, kui kirjas seisis tähendatud? Kaasiku Jaan Birkfeldt kostis: wastu löönud ma ei ole, waid hoidsin oma käesolewa reha ees, et ma mitte nii palju armetumuid hoope ei oleks saanud. Odre mina warastanud ei ole, neid on ehk opmann ise minu taskusse pannud. Mina ei saanud oma kuube silmaga näha weel wähem käega katsuda, seepärast pidin kange külmaga pool paljalt 11 wersta koju minema; oma kuube kätte tellides sain wastuseks: "Wõi kuube su kuratile weel tarwis", see pärast ei tea ma sest odra wargusest ühtegi, minu silm ei näinud, kuube ega warastatud odre kumbagidki.
Kohtu otsus:
Et see asi wäga kirju on ja opmanni ennast siin ei ole, ei wõinud walla kohus selle kaebtuse üle ühtegi mõista, waid andis protokolli wälja, suurema kohtusse.
* Kaasiku Jaan Birkfeldt nõudis suuremat kohut ja sai tale selle pealt täht wälja antud. 21. Nowembril 1881 aastal.
Kohtu ette astus: Sellilt Kaasiku altpere Hansu poeg Jaan Birkfeldt ja kaebas, Sellie moisa Opmanni Neudorffi peale, et Opmann teda Sellie mõisa massina rehtes töö juures on peksnud. See tulnud sel wiisil: opman käskinud teda põhku korwiga wirna otsa ülesse tassida, aga tal põle mitte wõimalik olnud sest karjane oli sealt loomadele põhku tues wirna järssus uuristanud, nõnda et koguni wõimalik ei olnud wirna otsa saada. Opmann sundinud ja pois kostnud, et tema koguniste ei saa, siis peksnud ja ajanud opman teda töö juurest ära koju, pois wastanud, lõunaks saab päew tehtud siis lähen muidu; sellepeale wajutanud opman tale jälle mõned tulised mööda pihta oma käes olewa, kõwera otsaga, kepiga. Nüüd pannud pois jooksma oma käes olewa rehaga üle tammi weske poole aga opman jooksnud kaa järel ja wisand teda kiiwidega ja oma käesolewa kõwera otsa kepiga takka järele. Selle asja tõe tunnistajaks on alseiswad käemehed, nimelt:
Kustas Mesilane XXX
Jüri Lintsmann XXX
Mart Trikmann XXX
Sellie mõisa opmanni Neudorffi alseisaw kiri, kaewatawa wastu kostmiseks:
Et Kaasiku Hansu poeg Jaan Birkfeldt mõisa walitsuse wastu on ropuste hakkanud, ja seda mitte teinud, mis walitsus käskinud, seepärast sai tema mõned hoobid õpetuseks, et peab käsku täitma; aga pois ei löönud kaa risti ette waid wõttis ühe suure puu ja andis wastu. Nüüd ei wõinud mõisa walitsus teda mitte oma sundmuse alpidada, waid ajas teda koju, seda käsku tema ei täitnud, waid andis mõned kuradid kuulda.
Pärast kui oli äraläinud, leiti tema maha jäänud kue taskust warastatud mõisa suured toored odrad. Selle wastu hakkamise, ropu olemise ja warguse üle palun austatud Sellie walla kohut seaduslikult kohut mõista, mõisa walitsuse nimel, opmann: Neudorff.
Kohus kutsus ette ueste Jaan Birkfeldti ja küsis, kas see nõnda on, kui kirjas seisis tähendatud? Kaasiku Jaan Birkfeldt kostis: wastu löönud ma ei ole, waid hoidsin oma käesolewa reha ees, et ma mitte nii palju armetumuid hoope ei oleks saanud. Odre mina warastanud ei ole, neid on ehk opmann ise minu taskusse pannud. Mina ei saanud oma kuube silmaga näha weel wähem käega katsuda, seepärast pidin kange külmaga pool paljalt 11 wersta koju minema; oma kuube kätte tellides sain wastuseks: "Wõi kuube su kuratile weel tarwis", see pärast ei tea ma sest odra wargusest ühtegi, minu silm ei näinud, kuube ega warastatud odre kumbagidki.
Kohtu otsus:
Et see asi wäga kirju on ja opmanni ennast siin ei ole, ei wõinud walla kohus selle kaebtuse üle ühtegi mõista, waid andis protokolli wälja, suurema kohtusse.
* Kaasiku Jaan Birkfeldt nõudis suuremat kohut ja sai tale selle pealt täht wälja antud. 21. Nowembril 1881 aastal.
