Waltu mõisa wallitsus kaewas: et massina rehes nüüd kolme naddali eest on wargas käitud, * ja Massinaga pekstud torid kaeru ärra warrastatud. Ja nüüd se samma näddalis Teisipä õhta wasto kesk näddali hommikud olla jälle teist korda leitud odri kaddunud ollewad, = (*- selle essimis korra aeges on ka üks hakna trel katki murtud, kust sisse mindud) agga ei olla arro satud kust rehhe sees se kord on käidud, wärrawad olnud keik nenda samma kinni kuidas need pandud oldud. Kesknäddali hommigo on läinud mõisa sullane (Lehheti Jaan) rehe jure tulama, ja on tulnud mõisa jure taggasi, ja räkinud aedamehhele et odri on rehhe jurest warrastud. Ka nüüd on aidamees, ja Lehheti Jaan sedda krami otsima, ja nemmas on leidnud Wannakubja weskild ka odrad ja kaerad seggamini, ja need on ka polel puhhastud, ja aedamees tunnistab, et need mõisa jäggo on.- ja kui nemmad on tahtnud weskisse otsima minna siis ei olle Wannakubja perremeesneid mitte lasknud, ja üttelnud: et, minna ilma Tallitajatta teid omma maiasse ei lasse, ja siis on aedamees tulnud Tallitaja järrele, Lehheti Jaan on jänud seniks weki jure wahti, ja kui nüüd aedamees on Tallitajaga tulnud, siis on perremees weki wõtme saunast ärra tonud, ja üttelnud et temma ei olle weskisse kolmel päwal sanud, temma käinud Kärro metsast pirrupuud tommas, ja temma põlla teadnud et need odrad ja kaerad temma weskil on.
Ja Wannakubja perremees Jaan Wannamik sai ette kutsutud, ja küssitud, kelle need odrad ja kaead ollid, mis sinnu weskist on leitud, nüüd perremees tunnistas: et need olla saunemehhe Tomas Wannamiku olnud, ja et temma ei olla neist ühtiki teadnud, et seen seal on olnud, ja et temma sekord olnud Kärro metsast pirupuud tomas kui Tomas neid seal jahwatamas olnud, ja weski wõtti olnud ka alles Toma käes.
Ja Tomas Wannamis sai ette kutsutud: ja küssitud: kust sa need odrad ja kaerad wõtsid mis sa seal jahwatasid, ja tema ütleb: et tema olla kahhe näddali eest Libbatu Körtsus Mart Hansi käest ühhe pea kotti täie - nenda arwata üks wak keige prükitega - osnud, ja ommast käest wiis küllimittu kuiwad kaerad sinna jure pannud, ja siis weskile winud ja ütleb et perremees ei olle teadnud et need weskil ollnud, ja et perremees kotto ärra olnud. ja Mart Hans ütleb: et temma olla kahhe näddali eest olnud küinest odrad weddamas, ja on pannud küinest odra wankisid omma pea kott täis ja müinud Libbatu körtsus need kop eest Toomas Wannamikule, ja arwab: kui neid puhtaks olleks tehtud üks küllimit olleks neist sanud.
Ja weel on - ütleb aedamees: - eddasi otsinud, ja on mõisa sullase Hansomardi Ado Hansoni käest leidnud ühhe tündre ossa tored kaerad, ja üks wak Erjapea seemnid ka weel peale sedda. ja aedamees tõi ka prowi ja need Erjapea seemned ollid kõrwa pannes mõisa seemnetega just üks.
Ja Ado Hanson sai ette kutsutud ja küssitud: kust sa wötsid need Erjapea seemned? ja temma ütleb: et temma olla süggise Rapla lada aeges lada platsi peal Pohla Juhhan Laurimani käest kaks küllimittu osnud, ja üks küllimit on ommal enne olnud, ja kohhus küssis 1. kus kohha peal 2. ja kui paljo sa nende eest andsid, 3. ja kas teie mäetsite ka neid, 4. ja kas sa maksid seal kohhe rahha ka wälja, 5. ja mis suggused rahhad sa andsid. Ja ta ütleb: 1. Trahteli ja potide wahel olla ostnud, 2. ja et temma 2 rup 80 kop nende eest on maksnud, 3. ja et temma Juhhani ütlemisse peale ilma möedmatta olla osnud, 4. ja olla kohhe rahha wälja maksnud, 5. agga rahhatest selgeste ei tea mis suggused rahhad need olnud, arwab et need ühhe rublased on olnud. ja ütleb et Juhhan on temmale üttelnud: ma piddin neid Allo mõisa wima, wõtta osta sinna need mo käest ärra, ja siis temma on ka neid ärra ostnud. Ja need kaerad ütleb temma: olla keige kottiga rehhe jurest odra warte seest leidnud kui temma nelja näddali eest on lammastele odra warsa winud, ja tema olla neid siis koddo winud.
Ja Juhhan Lauriman sai ende erjapea seemnete pärrast ette kutsutud ja temma tunnistab: et temma olla sügise Rapla ladal Ado Hansonile kaks küllimittu erjapea seemneid 2 rubla 80 kop eest münud, temma piddanud neid Sikkeldi mõisa wima, ja sanud ladal Aagu kaupa ja siis münd temmale, ja ütleb: - kohtu küssimisse peale - et se on Trahteri ja podide wahhel olnud kus nemad olla kaubelnud, ja et need sanud ilma möetmatta müidud, ja olla seal kohhe rahha kätte sanud, ja et se on Laupäwal olnud.
Ja kohus küsis; kas sulweel neist seemnetest koddo järrel on? temma arwab üks topi ossa neist koiu jatnud ollewad, nüüd kohhus käskis neid ärra tua prowiks ja temma tõi need ka selle peale kottu ärra, ja nüüd sai need kolm prowi körwu pandud, ja kohhus leidis, et keik on ühte modi, ni hästi need mis aedamees mõisast tõi, kui need mis Juhhan kottu tõi.
Ja keik se kraam sai Hakenriehtri kohtu holeks andud.
Waltu mõisa wallitsus kaewas: et massina rehes nüüd kolme naddali eest on wargas käitud, * ja Massinaga pekstud torid kaeru ärra warrastatud. Ja nüüd se samma näddalis Teisipä õhta wasto kesk näddali hommikud olla jälle teist korda leitud odri kaddunud ollewad, = (*- selle essimis korra aeges on ka üks hakna trel katki murtud, kust sisse mindud) agga ei olla arro satud kust rehhe sees se kord on käidud, wärrawad olnud keik nenda samma kinni kuidas need pandud oldud. Kesknäddali hommigo on läinud mõisa sullane (Lehheti Jaan) rehe jure tulama, ja on tulnud mõisa jure taggasi, ja räkinud aedamehhele et odri on rehhe jurest warrastud. Ka nüüd on aidamees, ja Lehheti Jaan sedda krami otsima, ja nemmas on leidnud Wannakubja weskild ka odrad ja kaerad seggamini, ja need on ka polel puhhastud, ja aedamees tunnistab, et need mõisa jäggo on.- ja kui nemmad on tahtnud weskisse otsima minna siis ei olle Wannakubja perremeesneid mitte lasknud, ja üttelnud: et, minna ilma Tallitajatta teid omma maiasse ei lasse, ja siis on aedamees tulnud Tallitaja järrele, Lehheti Jaan on jänud seniks weki jure wahti, ja kui nüüd aedamees on Tallitajaga tulnud, siis on perremees weki wõtme saunast ärra tonud, ja üttelnud et temma ei olle weskisse kolmel päwal sanud, temma käinud Kärro metsast pirrupuud tommas, ja temma põlla teadnud et need odrad ja kaerad temma weskil on.
Ja Wannakubja perremees Jaan Wannamik sai ette kutsutud, ja küssitud, kelle need odrad ja kaead ollid, mis sinnu weskist on leitud, nüüd perremees tunnistas: et need olla saunemehhe Tomas Wannamiku olnud, ja et temma ei olla neist ühtiki teadnud, et seen seal on olnud, ja et temma sekord olnud Kärro metsast pirupuud tomas kui Tomas neid seal jahwatamas olnud, ja weski wõtti olnud ka alles Toma käes.
Ja Tomas Wannamis sai ette kutsutud: ja küssitud: kust sa need odrad ja kaerad wõtsid mis sa seal jahwatasid, ja tema ütleb: et tema olla kahhe näddali eest Libbatu Körtsus Mart Hansi käest ühhe pea kotti täie - nenda arwata üks wak keige prükitega - osnud, ja ommast käest wiis küllimittu kuiwad kaerad sinna jure pannud, ja siis weskile winud ja ütleb et perremees ei olle teadnud et need weskil ollnud, ja et perremees kotto ärra olnud. ja Mart Hans ütleb: et temma olla kahhe näddali eest olnud küinest odrad weddamas, ja on pannud küinest odra wankisid omma pea kott täis ja müinud Libbatu körtsus need kop eest Toomas Wannamikule, ja arwab: kui neid puhtaks olleks tehtud üks küllimit olleks neist sanud.
Ja weel on - ütleb aedamees: - eddasi otsinud, ja on mõisa sullase Hansomardi Ado Hansoni käest leidnud ühhe tündre ossa tored kaerad, ja üks wak Erjapea seemnid ka weel peale sedda. ja aedamees tõi ka prowi ja need Erjapea seemned ollid kõrwa pannes mõisa seemnetega just üks.
Ja Ado Hanson sai ette kutsutud ja küssitud: kust sa wötsid need Erjapea seemned? ja temma ütleb: et temma olla süggise Rapla lada aeges lada platsi peal Pohla Juhhan Laurimani käest kaks küllimittu osnud, ja üks küllimit on ommal enne olnud, ja kohhus küssis 1. kus kohha peal 2. ja kui paljo sa nende eest andsid, 3. ja kas teie mäetsite ka neid, 4. ja kas sa maksid seal kohhe rahha ka wälja, 5. ja mis suggused rahhad sa andsid. Ja ta ütleb: 1. Trahteli ja potide wahel olla ostnud, 2. ja et temma 2 rup 80 kop nende eest on maksnud, 3. ja et temma Juhhani ütlemisse peale ilma möedmatta olla osnud, 4. ja olla kohhe rahha wälja maksnud, 5. agga rahhatest selgeste ei tea mis suggused rahhad need olnud, arwab et need ühhe rublased on olnud. ja ütleb et Juhhan on temmale üttelnud: ma piddin neid Allo mõisa wima, wõtta osta sinna need mo käest ärra, ja siis temma on ka neid ärra ostnud. Ja need kaerad ütleb temma: olla keige kottiga rehhe jurest odra warte seest leidnud kui temma nelja näddali eest on lammastele odra warsa winud, ja tema olla neid siis koddo winud.
Ja Juhhan Lauriman sai ende erjapea seemnete pärrast ette kutsutud ja temma tunnistab: et temma olla sügise Rapla ladal Ado Hansonile kaks küllimittu erjapea seemneid 2 rubla 80 kop eest münud, temma piddanud neid Sikkeldi mõisa wima, ja sanud ladal Aagu kaupa ja siis münd temmale, ja ütleb: - kohtu küssimisse peale - et se on Trahteri ja podide wahhel olnud kus nemad olla kaubelnud, ja et need sanud ilma möetmatta müidud, ja olla seal kohhe rahha kätte sanud, ja et se on Laupäwal olnud.
Ja kohus küsis; kas sulweel neist seemnetest koddo järrel on? temma arwab üks topi ossa neist koiu jatnud ollewad, nüüd kohhus käskis neid ärra tua prowiks ja temma tõi need ka selle peale kottu ärra, ja nüüd sai need kolm prowi körwu pandud, ja kohhus leidis, et keik on ühte modi, ni hästi need mis aedamees mõisast tõi, kui need mis Juhhan kottu tõi.
Ja keik se kraam sai Hakenriehtri kohtu holeks andud.
