II)

Kohtu ette astus Sellie walla Koolmeister ja kaebas, et tema naabri naene Peetre Jula Tõnsstein teda sõimanud olla ja nii ilma süüta. Asi oli nõnda, mis koigil meie wallal juba tutaw ja kuulda oli, et koolmeistri kelder ühel öösel wargade läbi ära lõhuti. Koolmeister käis kohtumehe juures seda asja üles andmas. Ja sai siis umbes arwatud, et ega see üks kaugelt inimene ei olnud, see oli ikka üks neist naabritest; kas Petre Jüri, wõi Paalu rahwas ehk üks neist sinalsist. Mõni päew selle peale tuleb Peetre Jula, alwu sõnu andes koolimajas, sandi poisiks; kes mööda küla peresid ja saune kohutäisi kerjamas käib, sõimates, et ma olla kohtumehele kaebanud, et nende Jüri olla minu keldrest kartuhwlid ja leiba käinud warastamas. Pealegi ähwardas ta mind lahti lasta, öeldes i ma olen siit teisa ennegi lahti lasknud ja lasen sind kaa, sina käid mööda küla kohu täise kerjamas ja tühja lori ajamas, j.n.e. Ma wõtsin tema käest kinni ja talutasin teda õue wärawast wälja ja käskisin k. mehel kaebata.

Kohus kutsus ette Petre Jula Tõnssteini ja kuulas temalt järele, kuidas tema tohtinud koolimajas koolmeistrile nii alwu sõnu jägada. Jula waidles wastu, et ta põle seda teinud, waid läinud seda asja kuulama, ja koolmeister ola hirmus pahaseks saanud ja teda tuast wälja ajanud ja pealegi löönud, tõi kaa ennesele käemehe Mari Esop kes näinud olla.

Mari Esop astus ette ja ütles mis sa waletad, et ta sind lõi, ta wõttis sinu õlast kinni ja talutas sind wärawast wälja, muud mina ei tea ja see on terwe tõsi.

Kohtu otsus:
Kohus moistis, Petre Julale, sõimamise trahwiks (üks rubla) walla laekasse, ja seega oli oiendatud.