Johann Haukas, Tahhewa wallast kaibas: "Wanna Anzmõisa Tinno möldre Johann Akkermann om palki weddamisse kinni pandnu, nink minnole om selleperrast katte wõrra kahjo sanu;

1. käwwewa 13 hobbest 2 kõrda Wanna Anzmõisa mõtsan ja tulliwa tühjalt taggasi, minna olli neide palkatu meestele 30 kopkat ütte palki wäljaweddamisse eest lubbanu ja piddasi neidele selle leppitu hinna wälja masma 15 Rbl. 60 kop.

2. olle minna 25 Rbl. käerahha, ehk kautsioni, Likati pabberi-wabriku kaotanu, selleperrast, et minna es wõi sedda leppitu palki arwo ärrä anda, sest et minno palki olli Johann Akkermann kinni pandnu.

Minno kahjo om üttekokko 40 Rbl. 60 kopkat suur. 

Minna ostse Johann Akkermanni käest sel süggisel 3 aasta eest 50 palki, mahha-raotu palki 1 Rbl. tük, neid olle minna ärrä weddanu ja ka rahha ärra masnu 50 Rubla. Sel sammal aastal süggise teggi minna Johann Akkermanniga kaupa ja ostse temma käest 80 palki Wanna Anzmõisa mõtsast, nink minna piddasi essi neid palke mahha raggoma, neide hind olli 50 Kopkat palki eest, ja minna masse 20 Rubla enne palkite raggomist Johann Akkermannile ärrä. 

Kui minna ne 80 palki olles ärrä mahha raggonu, sis olles minna ka se puduwa hinna 20 Rbl. temmale ärrä masnu, ent Johann Akkermann pandse minno palki-raggomisse ja ka koddo-weddamisse kinni. Minna olle ennegi neidest Johann Akkermanniga leppitu 80 palkist 8 palki raggonu ja olle ka neid 8 palki omma koddo ärrä weddanu; 72 palki om minnol weel Johann Akkermanni käest leppingu perra saada. Kui minno hobbese eestmast kõrda taggasi tulliwa, sis saatse minna omma wäimehhe läbbi 25 Rbl. rahha, ent mõtsawaht Johann Kallion ei olle sedda rahha mitte wasta wõtnu; sis tullewa minno hobbese jälle tühjalt taggasi."

Johann Akkermann astus kohto ette nink temmale om se Johann Hauka kaibus ette loetu; sellepäle andse Johann Akkermann nidate kostust: "Se om õige, et minna se 50 palki, 1 Rbl. tük, olle müünu, ja ka 80 palki jalla päält raggoda, 50 kopkat palki eest; ent selle perrast olle minna palkiweddamisse ärra keeldnu, et Johann Haukas minnole leppitu hinda ärra es massa."

Johann Akkermann tunnistas essi, et se om õige et temma selle Johann Hauka palkiweddamisse kinni om pandnu.

Mõtsawaht Johann Kallion andse tunnistust: "Johann Akkermann, Jaan Anzow ja Johann Koemõtz pandsewa se Johann Hauka palkiweddamisse kinni, ja minna es lasse Joh. Haukal ennamb palke weddada. Se om õige, et Johann Haukas om kül minno kätte 25 Rbl. rahha saatnu, ent minna es wõtta mitte rahha wasta. Eddimelt weddasiwa Johann Hauka rahwas palki platsi päle wälja, ent Johann Akkermann pandse sis palkiweddamisse kinni. Sedda minna wõi tunnistada, et Johann Haukas ei olle ennamb palke mõtsast weddanu, kui 8 palki omma koddo."

Otsus.

Johann Akkermann peab se 16 Rubla mes Johann Haukas temmale om rohkemb rahha masnu kui Johann Haukas om palke sanu, ja ka sellest et Johann Hauka 16 hobbest omma 2 kõrda tühjalt ilma palkita koddo lännu, kannab Johann Akkermann ütte pole kahjo sellest

Johann Haukal üllesanto	15 Rbl.	60 kop
teeb	7 Rbl.	80 kop.
Üllewan nimmitedu üllejänu palkirahha	16
Peab Joh. Akkermann Joh. Haukale masma	23 Rbl.	80 kop.

Johann Hauka Wanna Anzmõisa mõtsan mahha-raotu 52 palki ommawa ärrä kaddunu, egga palk massab 50 kop.,

se teeb üttekokko	26 Rbl.	kop.
Johann Akkermanni käest om sada	23	80
Om Joh. Haukal Joh. Akkermannile massa	2 Rbl.	20 kop.

Neile kohton käujatele omma ne L. T. S. §§. 772, 773 aastast 1860 ette loetu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa. 

Johann Haukas ja ka Johann Akkermann ei olle selle kohtomõistmissega rahhule, enge nemma tahhawa surembat kohhut käwwa. Nendele om ka se sädusse perra Appellation-täht sel 8. Julil c. wälja antu. 

Kohtomees Karl Wärnik XXX

  "  Juk Hansi XXX

  "  Rein Mändik XXX

  "  Peter Treumuth XXX

Päkohtomees Märt Lüüsi arwamise perra

peab Joh. Akkermann neide 52 palki kahjo kandma, se om	26 Rbl.	kop.
Joh. Hauka 2 kõrra hobbestel tühjalt käumisse kullu	15	60
Üttekokko	41 Rbl.	60 kop.

Selle perra om Johann Akkermann täwweste süüdi, et temma palki mõtsa kinni pandse ja es lasse palke mitte platsi päle kokko weddada ei ka koddo weddada. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX