PROTOKOLL

Vana-Antsla: Protokollid (1873-1875)

LeidandmedEAA.3367.1.6
Kaader
79
80
Daatum04.07.1874
Protokolli number64
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Märkused

am 8. Augst c. eine Abschrift Einem Kaiserl. VII Dorp. Kirchspielsgerichte übersandt. 

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Karl Wärnik Kohtumees
Juk Hansi Kohtumees
Rein Mändik Kohtumees
Peter Treumuth Kohtumees

Michel Mõttus kaibas: "Kui minna näggi et koolmeistre karri minno erra linna sissen olli, lätsi minna neid ellajid minno linnast wäljaajama, sis tulli Jaan Kraw nink lei minno ni rängaste, et minna 3 näddalit haige olle olnu."

Jaan Kraw astus kohto ette nink temmale om se Mihkli Mõttuse kaibus ette loetu; selle päle kostis Jaan Kraw: "Minna ei olle sedda poissi mitte nännu, weel wähhemb olle minna tedda pesnu."

Wimate kui tunnistaja olliwa omma tunnistust andnu, kostis Jaan Kraw: "Michel Mõttus om minno 2 kõrda löönu, nink minna olle tedda ennegi üts ainus kõrd löönu."

Tunnistaja Päkohtomees Märt Lüüs andse tunnistust: "Minna lätsi omma röanurme kaema, sis kuuldse minna et Lüüsi kolimaja man kärra nink tülli olli, nink kui minna sinna lähhembale lätsi, näggi minna et Jaan Krawil, Michel Mõttuse mant tullen, üts puu käen olli nink koddo pole läts. Michel Mõttusel olli sissamma tunda, et temma pessetu olli. Koolmeister Peter Rautsep tunnistas minnole, et temma nännu om, kui Jaan Kraw ütte nuijaka koddo om tulnu."

Tunnistaja wöörmünder Ado Joakit andse tunnistust: "Kui Michel Mõttus Särrendri tallo tulli, sis näutas temma omma sälja-kottust, se kottus olli werrew-sinnine; sedda näggi ka Märt Lüüs."

Johann Lüüs, Michel Mõttuse perremees, nõuwab 3 näddala tõbbe aja eest, egga päiwa 50 kop., se teeb 18 töö päiwa eest üttekokko 9 Rubla. 

Otsus.

Jaan Kraw peab masma:

Michel Mõttusele wallurahha 3 Rbl.   kop.
Johann Lüüsile 18 tööpäiwa eest 'a 30 kop. 5 40 
Kerku ladiku hääs, et se kakkelus üttel pühhapäiwal om olnu 1
Waeste ladiku hääs 2
Üttekokko 11 Rbl. 40 kop.

Se rahha peab 2 näddale aja sissen sija sisse mastu ollema. 

Neile kohton käujatele omma ne L. T. S. §§. 772, 773 aastast 1860 ette loetu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa. 

Jaan Kraw ja ka Michel Mõttus ei olle selle kohtomõistmissega rahhule enge nemma tahhawa surembat kohhut käwwa. Jaan Kraw om sel 18. Julil c. nink Michel Mõttus sel 18. Julil c. se sädusse perra Appellation-täht wälja sanu. 

Kohtomees Karl Wärnik XXX

  "  Juk Hansi XXX

  "  Rein Mändik XXX

  "  Peter Treumuth XXX

Michel Mõttus kaibas: "Kui minna näggi et koolmeistre karri minno erra linna sissen olli, lätsi minna neid ellajid minno linnast wäljaajama, sis tulli Jaan Kraw nink lei minno ni rängaste, et minna 3 näddalit haige olle olnu."

Jaan Kraw astus kohto ette nink temmale om se Mihkli Mõttuse kaibus ette loetu; selle päle kostis Jaan Kraw: "Minna ei olle sedda poissi mitte nännu, weel wähhemb olle minna tedda pesnu."

Wimate kui tunnistaja olliwa omma tunnistust andnu, kostis Jaan Kraw: "Michel Mõttus om minno 2 kõrda löönu, nink minna olle tedda ennegi üts ainus kõrd löönu."

Tunnistaja Päkohtomees Märt Lüüs andse tunnistust: "Minna lätsi omma röanurme kaema, sis kuuldse minna et Lüüsi kolimaja man kärra nink tülli olli, nink kui minna sinna lähhembale lätsi, näggi minna et Jaan Krawil, Michel Mõttuse mant tullen, üts puu käen olli nink koddo pole läts. Michel Mõttusel olli sissamma tunda, et temma pessetu olli. Koolmeister Peter Rautsep tunnistas minnole, et temma nännu om, kui Jaan Kraw ütte nuijaka koddo om tulnu."

Tunnistaja wöörmünder Ado Joakit andse tunnistust: "Kui Michel Mõttus Särrendri tallo tulli, sis näutas temma omma sälja-kottust, se kottus olli werrew-sinnine; sedda näggi ka Märt Lüüs."

Johann Lüüs, Michel Mõttuse perremees, nõuwab 3 näddala tõbbe aja eest, egga päiwa 50 kop., se teeb 18 töö päiwa eest üttekokko 9 Rubla. 

Otsus.

Jaan Kraw peab masma:

Michel Mõttusele wallurahha 3 Rbl.   kop.
Johann Lüüsile 18 tööpäiwa eest 'a 30 kop. 5 40 
Kerku ladiku hääs, et se kakkelus üttel pühhapäiwal om olnu 1
Waeste ladiku hääs 2
Üttekokko 11 Rbl. 40 kop.

Se rahha peab 2 näddale aja sissen sija sisse mastu ollema. 

Neile kohton käujatele omma ne L. T. S. §§. 772, 773 aastast 1860 ette loetu, mes tähhele tulleb panda kui surembat kohhut tahhawa käwwa. 

Jaan Kraw ja ka Michel Mõttus ei olle selle kohtomõistmissega rahhule enge nemma tahhawa surembat kohhut käwwa. Jaan Kraw om sel 18. Julil c. nink Michel Mõttus sel 18. Julil c. se sädusse perra Appellation-täht wälja sanu. 

Kohtomees Karl Wärnik XXX

  "  Juk Hansi XXX

  "  Rein Mändik XXX

  "  Peter Treumuth XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS