1895a. 23 Webruaril palus endise Käru walla liige sealsamas olewa Sutti koha päris omanik Peet Ado poeg Aasu Kes walla kohtule tuntud, Salla walla kohut, tema kirjalikku testamenti selle kohtu akti raamatuse sissekirjutada järgmise sisuga:
Testament
1895a. 13 Webruaril on endise Käru walla liige sealsamas olewa Sutti koha pärisomanik Peet Ado poeg Aasu terwe meele mõistuse ja hea terwise juures järgmist testamenti kõige oma waranduse kohta oma alamal nimetud laste wahel teinud: 1). Testamendi tegia Peet Aasu annab 25 Märtsil 1895a. oma päris Sutti koha köige seal peal olewa liiumata ja liikuwa warandusega oma wanema poja Hansule igaweseks omanduseks, mille koha wäärtus peale 600 Rbl. krediitkassa wõla 4500 rubla peale saab arwatud. 2). Selle Sutti koha küllest jääb isa Peet Aasu heaks üks tuhat %1000% rubla, mille kapitali ette Hans wiis protsenti aastas peab maksma, sennikaua kui mõlemad wanemad elawad, aga niipea kui üks wanematest sureb ja teine üksi eluse jääb, siis maksab poeg Hans kaks ja pool %2 1/2% protsenti, see on 25 rubla aastas, pärast mõlema wanema surma jääb see tuhat %1000% rubla kapitali poja Hansule ehk tema päriatele, sellest 1000 rubla kapitalist peab aga Hans isa matuste heaks wiiskümmend %50% rubla ja ema matuste heaks wiiskümmend %50% rubla wälja maksma, mis summa külles ka puusärgid ja raudristid on arwatud, ühtlasi maksab poeg Hans iga aasta kunni mõlema wanemate surmani neile ülespidamiseks kolm %3% kuli rukkid, kolm %3% kuli odre ja üks kuli kaeru ; peale selle jäewad wanemate heaks kunni surmani p. Hansu söömapeale üks lehm ja kaks lammast. Hansule ei ole enne wanemate surma mitte õigust ilma wanemate lubata seda kohta müia, aga rentida wõib küll selle tingimisega, et isa ja emal Sutti koha peal ilma maksuta elukortel jääb. Pojal Hansul jääb õigus seda kohta igal ajal oma nime peale kinnitada lasta ja maksab ise kõik kinnitamise kulud. Mõlemad wanemad jääwad kunni surmani poja Hansu juure Sutti koha peale elama, teised lapsed ei wõi neid mitte oma kasu püidmise pärast p. Hansu juurest oma juure meelitada, aga p. Hans oma abikaasaga peab wanemate eest igapidi jõudu mööda auustades ja armastades hoolt kandma, neid harima ja kasima ilma nurisemata. 3). Poeg Hans peab Sutti koha küllest oma wennale Peetile tuhat %1000% rubla kapitali kümne aasta jooksul wäljamaksma, see on iga aasta sada %100% rubla ilma protsentideta, aga iga wõlgu jäänud 100 rubla ette maksab Hans Peetile neli protsenti aastas. - 4). Poeg Hans peab ka koha küllest oma noorema wenna Tõnisele üks tuhat %1000% rubla kapitali wälja maksma, mille raha ette Hans wiie aasta pärast see on 1900 aastast peale Tõnisele wiis protsenti aastas maksab. Üksinda kohawõtmise korral peab Hans see tuhat rubla Tõnisele kõik ühekorraga wäljamaksma, aga mitte enne wiit aastat, mille tarwis kuus kuud enne ette teada antud peab saama. - 5). Poeg Hans peab weel koha küllest oma õe Marile wiie aasta jooksul nelisada seitsekümmend %470% rubla ilma protsentideta wälja maksma, kes wiimane juba enne puhast raha wiissada kolmkümmend %530% rubla ja muud oma jägu kraami on kätte saanud, mille pärast Maril peale nimetud summa enam midagi pärida ei ole. 6). Peale ülemal nimetud waranduse saawad weel isa käest: a). poeg Hans tänawu kewade üks hobune, kõrb mära, kolm lehma, üks wasikas, kaks noort siga, wilja seemet nii palju, kui seda kewadel 1895 aastal Sutti koha peale maha saab külwatud, peale selle weel neli kuli rukkid, kaks ja pool kuli odre, kaks kuli kaeru, üks saksamaa adra, üks krimmel, ja kaks tööwankrid. b). poeg Peet, üks lehm, see enne peedile kingitud kõrb täkk, mis hiljuti ärasuri jääb Peedi kahjuks, mille ette tema mitte enam hobust ei saa, Peedi lehm jääb Hansu kätte pruukida, kes tarwituse korral Peedile, kas see lehm ehk kakskümmend wiis %25% rubla raha peab wälja maksma.- d). poeg Tõnis üks hobune, must ruun, üks wars, kaks lehma, üks kahe aastane siga, neli kuli rukkid, kaks ja pool kuli odre ja kaks kuli kaeru; need loomad jääwad wenna Hansu kätte pruukida sennikaua, kui Tõnis omale koha wõttab, millal Hans need siis Tõnisele kohe kätte peab andma, ehk nende ette puhasr raha ükssada kuuskümmend %160% rubla, see on iga lehm 25 rubla, üks hobune 70 rubla, teine 30 rubla ja siga 10 rubla. f). Peale nimetud asjade saab Tõnis wenna Hansu käest oma koha wõtmise ajal pool sellest sui wilja seemnest, mis kewadel 1895a. saab Sutti koha peale maha külwatud, üks sada %100% puuda orawa soo heinu, üks uus saksamaa adra. Ülemal punkt "d" all tähendud Tõnise neli kuli rukkid, kaks ja pool kuli odre, kaks kuli kaeru jäewad nüid Hansu kätte, kes neid Tõnisele tema koha wõtmise juures kätte peab andma.- 8). Poeg Hans ei wõi oma wanemate eluajal Sutti koha peale mitte rohkem obligatsionisi teha, kui seda aga wendade ja õe kapitalide tasumiseks tarwis läheb.- See ülemalnimetud testament jääb iga pidi muutmata seisma. See testament on pele selle kirjutamist akti raamatuse, testamendi tegia Peet Aasu, tema poegade Hans ja Tõnis Aasule ette luetud ja neist allakirjutud saanud
xxx Peet Aasu
Hans Aasu [allkiri]
Tõnnis Aasu [allkiri]
Seda tunnistavad:
Kohtu Eesistuja: J Kr... [allkiri]
Kohtumõistjad: J. Simson [allkiri]
J. Mänd [allkiri]
Kirjutaja: Tamm [allkiri]
[Märkuste lahtrisse tehtud 3 erinevat kannet seoses testamendiga]
Kopiju polutshil 13. nojabrja 1895 g. Za No 300.- H. Aaso [allkiri]
1911a. 9.juunil Salla walla kohtu koosolekul maksis Hans Aaso wenna Tõnise heaks kohtuse sisse raha raamat N [tühik] all kapitali 500 rubla ja protsenti 25 Rubla, mille juures Tõnis seletas, et tema wenna Hansu käest kõik raha ja waranduse on kättesaanud, enam midagi saada ei jae. Tõnis Aasu [allkiri] Esimees: H. Tammekand [allkiri]
1905a. 7 Aprillil Salla wallakohtu koosolekul tuli ette Tõnis Aasu ja seletas, et tema selle testamendi järele oma wenna Hans Aasu käest kõik lubatud waranduse on kättesaanud. T.Aasu [allkiri] Eesistuja M. Krik? [allkiri] Liikmed H. Tom? [allkiri] K Prin? [allkiri] J Korjas [allkiri] Kirjutaja Tamm [allkiri]
1895a. 23 Webruaril palus endise Käru walla liige sealsamas olewa Sutti koha päris omanik Peet Ado poeg Aasu Kes walla kohtule tuntud, Salla walla kohut, tema kirjalikku testamenti selle kohtu akti raamatuse sissekirjutada järgmise sisuga:
Testament
1895a. 13 Webruaril on endise Käru walla liige sealsamas olewa Sutti koha pärisomanik Peet Ado poeg Aasu terwe meele mõistuse ja hea terwise juures järgmist testamenti kõige oma waranduse kohta oma alamal nimetud laste wahel teinud: 1). Testamendi tegia Peet Aasu annab 25 Märtsil 1895a. oma päris Sutti koha köige seal peal olewa liiumata ja liikuwa warandusega oma wanema poja Hansule igaweseks omanduseks, mille koha wäärtus peale 600 Rbl. krediitkassa wõla 4500 rubla peale saab arwatud. 2). Selle Sutti koha küllest jääb isa Peet Aasu heaks üks tuhat %1000% rubla, mille kapitali ette Hans wiis protsenti aastas peab maksma, sennikaua kui mõlemad wanemad elawad, aga niipea kui üks wanematest sureb ja teine üksi eluse jääb, siis maksab poeg Hans kaks ja pool %2 1/2% protsenti, see on 25 rubla aastas, pärast mõlema wanema surma jääb see tuhat %1000% rubla kapitali poja Hansule ehk tema päriatele, sellest 1000 rubla kapitalist peab aga Hans isa matuste heaks wiiskümmend %50% rubla ja ema matuste heaks wiiskümmend %50% rubla wälja maksma, mis summa külles ka puusärgid ja raudristid on arwatud, ühtlasi maksab poeg Hans iga aasta kunni mõlema wanemate surmani neile ülespidamiseks kolm %3% kuli rukkid, kolm %3% kuli odre ja üks kuli kaeru ; peale selle jäewad wanemate heaks kunni surmani p. Hansu söömapeale üks lehm ja kaks lammast. Hansule ei ole enne wanemate surma mitte õigust ilma wanemate lubata seda kohta müia, aga rentida wõib küll selle tingimisega, et isa ja emal Sutti koha peal ilma maksuta elukortel jääb. Pojal Hansul jääb õigus seda kohta igal ajal oma nime peale kinnitada lasta ja maksab ise kõik kinnitamise kulud. Mõlemad wanemad jääwad kunni surmani poja Hansu juure Sutti koha peale elama, teised lapsed ei wõi neid mitte oma kasu püidmise pärast p. Hansu juurest oma juure meelitada, aga p. Hans oma abikaasaga peab wanemate eest igapidi jõudu mööda auustades ja armastades hoolt kandma, neid harima ja kasima ilma nurisemata. 3). Poeg Hans peab Sutti koha küllest oma wennale Peetile tuhat %1000% rubla kapitali kümne aasta jooksul wäljamaksma, see on iga aasta sada %100% rubla ilma protsentideta, aga iga wõlgu jäänud 100 rubla ette maksab Hans Peetile neli protsenti aastas. - 4). Poeg Hans peab ka koha küllest oma noorema wenna Tõnisele üks tuhat %1000% rubla kapitali wälja maksma, mille raha ette Hans wiie aasta pärast see on 1900 aastast peale Tõnisele wiis protsenti aastas maksab. Üksinda kohawõtmise korral peab Hans see tuhat rubla Tõnisele kõik ühekorraga wäljamaksma, aga mitte enne wiit aastat, mille tarwis kuus kuud enne ette teada antud peab saama. - 5). Poeg Hans peab weel koha küllest oma õe Marile wiie aasta jooksul nelisada seitsekümmend %470% rubla ilma protsentideta wälja maksma, kes wiimane juba enne puhast raha wiissada kolmkümmend %530% rubla ja muud oma jägu kraami on kätte saanud, mille pärast Maril peale nimetud summa enam midagi pärida ei ole. 6). Peale ülemal nimetud waranduse saawad weel isa käest: a). poeg Hans tänawu kewade üks hobune, kõrb mära, kolm lehma, üks wasikas, kaks noort siga, wilja seemet nii palju, kui seda kewadel 1895 aastal Sutti koha peale maha saab külwatud, peale selle weel neli kuli rukkid, kaks ja pool kuli odre, kaks kuli kaeru, üks saksamaa adra, üks krimmel, ja kaks tööwankrid. b). poeg Peet, üks lehm, see enne peedile kingitud kõrb täkk, mis hiljuti ärasuri jääb Peedi kahjuks, mille ette tema mitte enam hobust ei saa, Peedi lehm jääb Hansu kätte pruukida, kes tarwituse korral Peedile, kas see lehm ehk kakskümmend wiis %25% rubla raha peab wälja maksma.- d). poeg Tõnis üks hobune, must ruun, üks wars, kaks lehma, üks kahe aastane siga, neli kuli rukkid, kaks ja pool kuli odre ja kaks kuli kaeru; need loomad jääwad wenna Hansu kätte pruukida sennikaua, kui Tõnis omale koha wõttab, millal Hans need siis Tõnisele kohe kätte peab andma, ehk nende ette puhasr raha ükssada kuuskümmend %160% rubla, see on iga lehm 25 rubla, üks hobune 70 rubla, teine 30 rubla ja siga 10 rubla. f). Peale nimetud asjade saab Tõnis wenna Hansu käest oma koha wõtmise ajal pool sellest sui wilja seemnest, mis kewadel 1895a. saab Sutti koha peale maha külwatud, üks sada %100% puuda orawa soo heinu, üks uus saksamaa adra. Ülemal punkt "d" all tähendud Tõnise neli kuli rukkid, kaks ja pool kuli odre, kaks kuli kaeru jäewad nüid Hansu kätte, kes neid Tõnisele tema koha wõtmise juures kätte peab andma.- 8). Poeg Hans ei wõi oma wanemate eluajal Sutti koha peale mitte rohkem obligatsionisi teha, kui seda aga wendade ja õe kapitalide tasumiseks tarwis läheb.- See ülemalnimetud testament jääb iga pidi muutmata seisma. See testament on pele selle kirjutamist akti raamatuse, testamendi tegia Peet Aasu, tema poegade Hans ja Tõnis Aasule ette luetud ja neist allakirjutud saanud
xxx Peet Aasu
Hans Aasu [allkiri]
Tõnnis Aasu [allkiri]
Seda tunnistavad:
Kohtu Eesistuja: J Kr... [allkiri]
Kohtumõistjad: J. Simson [allkiri]
J. Mänd [allkiri]
Kirjutaja: Tamm [allkiri]
[Märkuste lahtrisse tehtud 3 erinevat kannet seoses testamendiga]
Kopiju polutshil 13. nojabrja 1895 g. Za No 300.- H. Aaso [allkiri]
1911a. 9.juunil Salla walla kohtu koosolekul maksis Hans Aaso wenna Tõnise heaks kohtuse sisse raha raamat N [tühik] all kapitali 500 rubla ja protsenti 25 Rubla, mille juures Tõnis seletas, et tema wenna Hansu käest kõik raha ja waranduse on kättesaanud, enam midagi saada ei jae. Tõnis Aasu [allkiri] Esimees: H. Tammekand [allkiri]
1905a. 7 Aprillil Salla wallakohtu koosolekul tuli ette Tõnis Aasu ja seletas, et tema selle testamendi järele oma wenna Hans Aasu käest kõik lubatud waranduse on kättesaanud. T.Aasu [allkiri] Eesistuja M. Krik? [allkiri] Liikmed H. Tom? [allkiri] K Prin? [allkiri] J Korjas [allkiri] Kirjutaja Tamm [allkiri]
