PROTOKOLL

Ilmjärve: Protokolliraamat (1886-1891)

LeidandmedEAA.3627.1.3
Kaader
96
Daatum18.07.1889
Protokolli number73
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
K. Leiter Peakohtumees
M. Kaur Kohtumees
H. Kikas Abikohtumees
Tamm Kirjutaja

Peeter Lääts tulli ette ja kaebas, kahekesi Hans Türgiga meie Tõutsi majan elada ei sa, ma nõua et Hans Türk kewade säält ära lähab ehk ange maa pooles, tema käen om rohkem maad. Minu käest nõwwetas tõiste laste osajagu raha kost ma seda maksan kui maa pooles ei ole, ja hoone tahawa ehitada et siis Türk ka aitab hooned pooles ehitada.

Hans Türk kutsuti ette ja tema ütles: maa on keik pooles muud kui emajagu maad 4 wakamaad on ema käes ja hoonid ei wõi ma ehitada, sest et see talu mulle ei jää. Talu ema Anu Andresson ütel; maa on pooles ja 4 wakamaad on ennegi minu käes rohkem, ka ei pruugi Hans Türgil ehitada hoonid.

Peeter Lääts ütles: ala maja eest kroonu rent pidi ma ka pooles saama, seda ei ole ma saanud.

Hans Türk ütles: Mina ole selle maja wõlad ja kroonu rendi maksnud mina ei wõi koheki ära minna, ma wõi poole tarre ka ehitada ja kui Lääts ei taha maija kokku ehitada, siis ma ehita eralde.

Mõisteti: Peeter Lääts ja Hans Türk ehitawa hoone kokku ja kui Türk majast ära lähab, maksab P. Lääts pool Türgi ehituse kulust Hans Türgile tagasi pool jääb masmata etta esi ka on sees elanud; ja alamaja kroonu rent ja Tessatini raha 12 Rubla saawa Lääts ja Türk pooles. maa nõudmine on tühjas mõistetud sest et ta joba pooles on. Ehk kui Türk kõhe siis ära lät kui ehitus walmis saanud, siis massab Lääts Türgi ehituse kulu kõik ära.

Mõistus kuulutedi § 773 ja 774 seletusen.

[märkus lehe serval:] Peeter Läätz 24 Julil s.a. kaebuse lehe wõtnud. H. Türk sel 25 Juulil kaebuse leht wõtnud. -

Peeter Lääts tulli ette ja kaebas, kahekesi Hans Türgiga meie Tõutsi majan elada ei sa, ma nõua et Hans Türk kewade säält ära lähab ehk ange maa pooles, tema käen om rohkem maad. Minu käest nõwwetas tõiste laste osajagu raha kost ma seda maksan kui maa pooles ei ole, ja hoone tahawa ehitada et siis Türk ka aitab hooned pooles ehitada.

Hans Türk kutsuti ette ja tema ütles: maa on keik pooles muud kui emajagu maad 4 wakamaad on ema käes ja hoonid ei wõi ma ehitada, sest et see talu mulle ei jää. Talu ema Anu Andresson ütel; maa on pooles ja 4 wakamaad on ennegi minu käes rohkem, ka ei pruugi Hans Türgil ehitada hoonid.

Peeter Lääts ütles: ala maja eest kroonu rent pidi ma ka pooles saama, seda ei ole ma saanud.

Hans Türk ütles: Mina ole selle maja wõlad ja kroonu rendi maksnud mina ei wõi koheki ära minna, ma wõi poole tarre ka ehitada ja kui Lääts ei taha maija kokku ehitada, siis ma ehita eralde.

Mõisteti: Peeter Lääts ja Hans Türk ehitawa hoone kokku ja kui Türk majast ära lähab, maksab P. Lääts pool Türgi ehituse kulust Hans Türgile tagasi pool jääb masmata etta esi ka on sees elanud; ja alamaja kroonu rent ja Tessatini raha 12 Rubla saawa Lääts ja Türk pooles. maa nõudmine on tühjas mõistetud sest et ta joba pooles on. Ehk kui Türk kõhe siis ära lät kui ehitus walmis saanud, siis massab Lääts Türgi ehituse kulu kõik ära.

Mõistus kuulutedi § 773 ja 774 seletusen.

[märkus lehe serval:] Peeter Läätz 24 Julil s.a. kaebuse lehe wõtnud. H. Türk sel 25 Juulil kaebuse leht wõtnud. -


TAGASI KUVA MÄRGENDUS