Nõnda kuidas asi kihelkonna kohtust tagasi lükkati, siis sai ta siin weel ueste nõudmist mööda ette wõetud, ning Tõnu Markuse lapsed tullid keik ette, nimelt: Jüri Markus, Tõnu Markus, Lowisa Loik sünd. Markus, Rein Sillaga, An Markus Tõnu Markusega, Tõnis Markus Ainna Mullikase sünd. Markus asemik Mangel Loik ja ema An Markus Tõnis Markusega kaebasid
isa Tõnu Markus olla oma warantuse poja Karl Markusele perida lubanud ja ka talu ₦ 61 Tikkani perimise eest õiguse Karlile annud, naad ei olla sellega mitte rahul waid naad nõuda, saagu nende isa warantud mis wäärt 6000 rbl. keigile lastele ühe tasa ära jagatud.
Poeg Karl Markus ütles: tema ei luba seda asja mitte ette wõtta, sest ta selle kihelkonna kohtu otsuse üle kreiskohtuse edasi kaebanud.
Isa Tõnu Markus wastas: mina olen ainult talu pääle eest õiguse Karlile lubanud selle tingimisega et Karl tõistele lastele selle talu hinna wälja maksma peab, minu warantus on kül 6000 rbl. suur.
Jüri Markus rääkis: küige õigem warantuse jagamine oleks nõnda kui kõik warantus saaks kokku wõetud periate pääle ära jagatud, ning siis, mis keegi juba enne kätte saanud, nende jagudest maha arwata.
Kaebajad nõudsid maksku Karl praegu tõistele lastele wälja muidu eest õigust ei saa, perast isa surma ei maksa Karl enam kellegile, sest et ta nüid talud juba ära müinud on, ning isa talust wälja wiskada tahtnud, ehk saagu eest õigus keige wanema poja Jürile.
Isa Tõnu Markus rääkis: maksku Karl tõistele lastele wälja, sest Karl on kohad juba ära müinud, sel wiisil jääwad tõised lapsed keik ilma, sest pääle minu surma ei sa tõised Karli käest keegi enam midagi, sest Karl tahtis nüid kewade mind ennast minu kohast wälja ajada tema on minul keige halwem poeg.
Karl Markus ütles: mina ei nõua isa käest mitte midagi, waid ma olen alati isad aitand ja just minu waral isa elabgi.
Kaebajad nõudsid jäägu Karl eest õigusest ilma, sest et ta wäga halwaste isa wastu üles tõusnud on ja isad oma elu pääwil kohast wälja ajab, ning saagu warantus ühe tasa jagatud.
Poeg Markus ütles, andku isa eest õigus minule seda kohta perida, ma maksan praegu 3000 rbl. tõistele periatele wälja.
Isa ütles: temal olla poja Karli Leisu ₦ 62 talu sees ka weel 600 rbl. Ka olla see talu keik tema rahaga ostetud ning need mõlemad talud olla tema, isa omantus.
Karl Markus nõudis kuidas wend Jüri teda wäga teotada tohtida, sest tema ei ole ialgi isa wastu olnud, waid alati keige ligem abi ja aitaja ning aitanud isad oma rahaga kohta osta.
Kohus mõistis: isal on prii oma warantust jagada ise oma tahtmise ja arwamise järele.
Otsus sai kohtukäiatele kuulutud, edasi kaebamise õppetus neile antud, poeg Tõnu Markus ja ka tõised ei lubanud sellega rahul olla, siis lubati neile edasi kaebamiseks appellatsioni täht anda.
/allkirjad/
Nõnda kuidas asi kihelkonna kohtust tagasi lükkati, siis sai ta siin weel ueste nõudmist mööda ette wõetud, ning Tõnu Markuse lapsed tullid keik ette, nimelt: Jüri Markus, Tõnu Markus, Lowisa Loik sünd. Markus, Rein Sillaga, An Markus Tõnu Markusega, Tõnis Markus Ainna Mullikase sünd. Markus asemik Mangel Loik ja ema An Markus Tõnis Markusega kaebasid
isa Tõnu Markus olla oma warantuse poja Karl Markusele perida lubanud ja ka talu ₦ 61 Tikkani perimise eest õiguse Karlile annud, naad ei olla sellega mitte rahul waid naad nõuda, saagu nende isa warantud mis wäärt 6000 rbl. keigile lastele ühe tasa ära jagatud.
Poeg Karl Markus ütles: tema ei luba seda asja mitte ette wõtta, sest ta selle kihelkonna kohtu otsuse üle kreiskohtuse edasi kaebanud.
Isa Tõnu Markus wastas: mina olen ainult talu pääle eest õiguse Karlile lubanud selle tingimisega et Karl tõistele lastele selle talu hinna wälja maksma peab, minu warantus on kül 6000 rbl. suur.
Jüri Markus rääkis: küige õigem warantuse jagamine oleks nõnda kui kõik warantus saaks kokku wõetud periate pääle ära jagatud, ning siis, mis keegi juba enne kätte saanud, nende jagudest maha arwata.
Kaebajad nõudsid maksku Karl praegu tõistele lastele wälja muidu eest õigust ei saa, perast isa surma ei maksa Karl enam kellegile, sest et ta nüid talud juba ära müinud on, ning isa talust wälja wiskada tahtnud, ehk saagu eest õigus keige wanema poja Jürile.
Isa Tõnu Markus rääkis: maksku Karl tõistele lastele wälja, sest Karl on kohad juba ära müinud, sel wiisil jääwad tõised lapsed keik ilma, sest pääle minu surma ei sa tõised Karli käest keegi enam midagi, sest Karl tahtis nüid kewade mind ennast minu kohast wälja ajada tema on minul keige halwem poeg.
Karl Markus ütles: mina ei nõua isa käest mitte midagi, waid ma olen alati isad aitand ja just minu waral isa elabgi.
Kaebajad nõudsid jäägu Karl eest õigusest ilma, sest et ta wäga halwaste isa wastu üles tõusnud on ja isad oma elu pääwil kohast wälja ajab, ning saagu warantus ühe tasa jagatud.
Poeg Markus ütles, andku isa eest õigus minule seda kohta perida, ma maksan praegu 3000 rbl. tõistele periatele wälja.
Isa ütles: temal olla poja Karli Leisu ₦ 62 talu sees ka weel 600 rbl. Ka olla see talu keik tema rahaga ostetud ning need mõlemad talud olla tema, isa omantus.
Karl Markus nõudis kuidas wend Jüri teda wäga teotada tohtida, sest tema ei ole ialgi isa wastu olnud, waid alati keige ligem abi ja aitaja ning aitanud isad oma rahaga kohta osta.
Kohus mõistis: isal on prii oma warantust jagada ise oma tahtmise ja arwamise järele.
Otsus sai kohtukäiatele kuulutud, edasi kaebamise õppetus neile antud, poeg Tõnu Markus ja ka tõised ei lubanud sellega rahul olla, siis lubati neile edasi kaebamiseks appellatsioni täht anda.
/allkirjad/
