Sellie walla mees Jaan Kuiw kaebas, et tema on kewade Hagudi kõrtsmikuga 4je pääwa suilise kaupa teinud, Jüri pääwast kunni Mihkle pääwani. Palka pidand saama 5 tündert 1 wak wilja, 4 paari pasled, 1 särk, 1 nael willu, 1 paar püksa 2 Rubla pearaha ja kahe koorma wäärt heinamaad. Nüüd ei tahta Kõrtsmik tema palka täieste wälja maksa, 1 särk, 1 paar pasled, 2 tündert 2 wak ohri olla weel saada ja heinamaad põle sugugi saanud.
Kõrtsmik Kaarel Altd kiitis, et temal on kaup Jüripääwast kunni Mardipääwani, suilisega olnud ja palka on temale lubanud 5 tündert wilja, 1 särk, 3 paari pasled, 1 nael willu, 1 paar püksa ja 2 Rubla pearaha, heinamaad põle sugugi kauba sees lubatud, 2 tündert 1 wak olla weel ohri maksa ja 1 särk, aga selle ette on temal suilise käest pärida:
1, Nende 24 pääwa ette mis suiline pärast Mihkle pääwa kunni Mardi pääwani wõlgu jätnud ja tema ühe teise selle asemele pidasid palkama ja 15 kop pääwa palka maksnud = 3 Rbl. 60 kop.
2, ühe nuga ette, mis suiline oma kätte sui wõtnud laenu päele, aga mitte põle tagasi annud 30 kop.
3, on suiline tema käest wiina, õlut ja tubakat ja 3 Rubla 38 kop. raha wõlgu wõtnud, mis ühtekoku 7 Rubla 66 kop. wälja teeb.
Kaebaja wasta seepäele:
1, Et kaup on Mihklipäiwi olnud,
2, et ühe nuga on sui kül wõtnud ja pakus üht nuga kõrtsmikule tagasi; mis se aga ei wõtnud ja wõera nuga ütles olema,
3, Et kõrtsmiku käest õlut ja wiina ja tubakast on rehnungi päele wõtnud ja 3 Rbl. 38 kop. raha laenand.
Käemees Lipstu Hans Kraam Burilast tunnistas, et tema on kõrtsu juhtund minema, kui Jaan Kuiw Kõrtsmikuga suilise kaupa teinud. Kõrtsmik küsind Hansu käest: kui kaua sinu suiline on? ja Hans wastand: Mardipäewani! Selle päele ei ole kumbgi kedagi rääkind. Palka kaup olnud niiwiisi kudas Kõrtsmik ülese andis. Pärast kui kaup walmis olnud, on suiline 1 wak keedu wilja ja heinamaad juure tellinud ja kõrtsmik ütelnud: saab näha kui sa iluste teenid siis saad 1 wak wilja juure aga heinamaast ma ei tea räägita, olgu sui poole.
Kaarel Altd kaebas weel et suiline, temald weel 1 nuga, 1 paar pasled ja 1 koorm hagu on warastanud, Hagud on tema suilise sauna juurest ära toonud. Suiline kiitis, et 4 kubu on hagu wiinud sauna juure, et wihelda saab, ja selle üle on nemad lepind, mis kaebaja ka ise tunnistas: Teised wargused ei wõinud kaebaja selgeks teha.
Kohtu otsus:
Kohus mõistis et Kõrtsmik maksab suilisele weel 2 Rbl. 4 kop. ja siis ei ole kumbagil enam pärimist. Kohus mõistis seda niiwiisi:
| Suilisele on kõrtsmikul maksa |
|
|
|
|
| 7 waka ohri |
12 |
Rbl. |
60 |
kop. |
| 1 särk |
1 |
" |
- |
-
|
|
13 |
" |
60 |
" |
| Kõrtsmiku Nr 1, 2, ja 3 al pärimised teewad wälja |
11 |
" |
56 |
" |
| Weel maksa |
2 |
Rbl. |
04 |
" |
Surema kohtu nõudmise kord sai neile äraseletud.
Sellie walla mees Jaan Kuiw kaebas, et tema on kewade Hagudi kõrtsmikuga 4je pääwa suilise kaupa teinud, Jüri pääwast kunni Mihkle pääwani. Palka pidand saama 5 tündert 1 wak wilja, 4 paari pasled, 1 särk, 1 nael willu, 1 paar püksa 2 Rubla pearaha ja kahe koorma wäärt heinamaad. Nüüd ei tahta Kõrtsmik tema palka täieste wälja maksa, 1 särk, 1 paar pasled, 2 tündert 2 wak ohri olla weel saada ja heinamaad põle sugugi saanud.
Kõrtsmik Kaarel Altd kiitis, et temal on kaup Jüripääwast kunni Mardipääwani, suilisega olnud ja palka on temale lubanud 5 tündert wilja, 1 särk, 3 paari pasled, 1 nael willu, 1 paar püksa ja 2 Rubla pearaha, heinamaad põle sugugi kauba sees lubatud, 2 tündert 1 wak olla weel ohri maksa ja 1 särk, aga selle ette on temal suilise käest pärida:
1, Nende 24 pääwa ette mis suiline pärast Mihkle pääwa kunni Mardi pääwani wõlgu jätnud ja tema ühe teise selle asemele pidasid palkama ja 15 kop pääwa palka maksnud = 3 Rbl. 60 kop.
2, ühe nuga ette, mis suiline oma kätte sui wõtnud laenu päele, aga mitte põle tagasi annud 30 kop.
3, on suiline tema käest wiina, õlut ja tubakat ja 3 Rubla 38 kop. raha wõlgu wõtnud, mis ühtekoku 7 Rubla 66 kop. wälja teeb.
Kaebaja wasta seepäele:
1, Et kaup on Mihklipäiwi olnud,
2, et ühe nuga on sui kül wõtnud ja pakus üht nuga kõrtsmikule tagasi; mis se aga ei wõtnud ja wõera nuga ütles olema,
3, Et kõrtsmiku käest õlut ja wiina ja tubakast on rehnungi päele wõtnud ja 3 Rbl. 38 kop. raha laenand.
Käemees Lipstu Hans Kraam Burilast tunnistas, et tema on kõrtsu juhtund minema, kui Jaan Kuiw Kõrtsmikuga suilise kaupa teinud. Kõrtsmik küsind Hansu käest: kui kaua sinu suiline on? ja Hans wastand: Mardipäewani! Selle päele ei ole kumbgi kedagi rääkind. Palka kaup olnud niiwiisi kudas Kõrtsmik ülese andis. Pärast kui kaup walmis olnud, on suiline 1 wak keedu wilja ja heinamaad juure tellinud ja kõrtsmik ütelnud: saab näha kui sa iluste teenid siis saad 1 wak wilja juure aga heinamaast ma ei tea räägita, olgu sui poole.
Kaarel Altd kaebas weel et suiline, temald weel 1 nuga, 1 paar pasled ja 1 koorm hagu on warastanud, Hagud on tema suilise sauna juurest ära toonud. Suiline kiitis, et 4 kubu on hagu wiinud sauna juure, et wihelda saab, ja selle üle on nemad lepind, mis kaebaja ka ise tunnistas: Teised wargused ei wõinud kaebaja selgeks teha.
Kohtu otsus:
Kohus mõistis et Kõrtsmik maksab suilisele weel 2 Rbl. 4 kop. ja siis ei ole kumbagil enam pärimist. Kohus mõistis seda niiwiisi:
| Suilisele on kõrtsmikul maksa |
|
|
|
|
| 7 waka ohri |
12 |
Rbl. |
60 |
kop. |
| 1 särk |
1 |
" |
- |
-
|
|
13 |
" |
60 |
" |
| Kõrtsmiku Nr 1, 2, ja 3 al pärimised teewad wälja |
11 |
" |
56 |
" |
| Weel maksa |
2 |
Rbl. |
04 |
" |
Surema kohtu nõudmise kord sai neile äraseletud.
