„Kaebab Kristohw Wiikmann et mina sõitsin Tallinna ja Jaagup Ellmar sõitis minu järel, ja pidas minu hobuse tee peal kinni, ja katsus minu saapast läbi“, „mina küsisin mis teil wajak on,“ siis tema tundis mind, hälest ära, sest see oli ööse pimedas ja palus anteks et ta mind tee peal kinni pidanut, „sest temal olnud üks tühi möisa wilja kot ära warastud ja seitse naelast olnud selle kotti sees, ta pannud selle kotti Tõldjõe kõrtsis pingi peale ja sealt ola see ära warastud, õues näinud tema ühed weikesed naesterahwa saapajäljed toapoolt tee poole minewad ja tee oealt hobuse ja ree jäljed linna poole minewad, selle pärast sõitnud tema järele.“ „Mina käskisin oma ree läbi otsida.“ Tema ei otsinud, waid palus andeks et ta mind tee peal kinni pidanut, sest teil on suured saapat jallas ja need jäljed olid weikesed see teie käes ei ole. Tõldjõe kõrtsis on ta pärast jälle tunnistanud et see kot olnud minnu ree peal, ta põle tahtnud ära võtta, ja üttelnud weel, „et häbi oli niisuguse mehe käest ära wõtta.“ Sai Jaagup Ellmar kohtu ette kutsutud ja küsitud kas tõsi, et saa Kristohw Wiikmanni üle oled rääkinud et sinnu kot tubakaga tema ree peal olnud ja sinnul häbi olnud ära wõtta. Tunnistab tema ütteltes: Mina ei ole seda üttelnud, wõib olla joonust peast; sest ma sain selle kotti tubakaga Liikatku saunast Juula Waldi käest kätte sel sammal päewal; Sai Juula Wald kohtu ette kutsutud ja küsitud kust saa selle Jaagup Ellmari kotti said, mis ta teilt kätte sai tubakaga. Tunnistab tema ütteltes: Üks Kolga walla pois oli selle kotti leidnud Tõldjõe silla otsast müüri naalt ja tõi meile, mina selle poisi nime ei tea. Kohtu otsus: Jääb 22ma Nääri kuu päevaks siis tulete kohtu ette ja Juula Wald toob selle Kolga walla poisi kaa kohtu ette, kes selle kotti leidis ja tuled isi kaa. Waata protokolli No 3. al.
„Kaebab Kristohw Wiikmann et mina sõitsin Tallinna ja Jaagup Ellmar sõitis minu järel, ja pidas minu hobuse tee peal kinni, ja katsus minu saapast läbi“, „mina küsisin mis teil wajak on,“ siis tema tundis mind, hälest ära, sest see oli ööse pimedas ja palus anteks et ta mind tee peal kinni pidanut, „sest temal olnud üks tühi möisa wilja kot ära warastud ja seitse naelast olnud selle kotti sees, ta pannud selle kotti Tõldjõe kõrtsis pingi peale ja sealt ola see ära warastud, õues näinud tema ühed weikesed naesterahwa saapajäljed toapoolt tee poole minewad ja tee oealt hobuse ja ree jäljed linna poole minewad, selle pärast sõitnud tema järele.“ „Mina käskisin oma ree läbi otsida.“ Tema ei otsinud, waid palus andeks et ta mind tee peal kinni pidanut, sest teil on suured saapat jallas ja need jäljed olid weikesed see teie käes ei ole. Tõldjõe kõrtsis on ta pärast jälle tunnistanud et see kot olnud minnu ree peal, ta põle tahtnud ära võtta, ja üttelnud weel, „et häbi oli niisuguse mehe käest ära wõtta.“ Sai Jaagup Ellmar kohtu ette kutsutud ja küsitud kas tõsi, et saa Kristohw Wiikmanni üle oled rääkinud et sinnu kot tubakaga tema ree peal olnud ja sinnul häbi olnud ära wõtta. Tunnistab tema ütteltes: Mina ei ole seda üttelnud, wõib olla joonust peast; sest ma sain selle kotti tubakaga Liikatku saunast Juula Waldi käest kätte sel sammal päewal; Sai Juula Wald kohtu ette kutsutud ja küsitud kust saa selle Jaagup Ellmari kotti said, mis ta teilt kätte sai tubakaga. Tunnistab tema ütteltes: Üks Kolga walla pois oli selle kotti leidnud Tõldjõe silla otsast müüri naalt ja tõi meile, mina selle poisi nime ei tea. Kohtu otsus: Jääb 22ma Nääri kuu päevaks siis tulete kohtu ette ja Juula Wald toob selle Kolga walla poisi kaa kohtu ette, kes selle kotti leidis ja tuled isi kaa. Waata protokolli No 3. al.
