Ette astus Waikna wallast Palu koha omanik Jaakop Jaaniks 27 a. w. Ewangeliumi Luteruse usku ja kaebas, et Riisma koha omanik Hans Silberfeldt mööda läinud aastal tema kuue ära riisunud, kui tema on Päri mõisas hobusid näitamas käinud, nõnda kui tema juba seda asja 7mal Oktobr. 1888 a. kohtule ülesse annud ja et tema selle kuue riisumise pärast kohut kainud ja seega 25 rbl. kulusid läinud, mis Riisma koha koha omaniku Hans Silberfeldti käest nõuab.
Ette sai kutsutud Riisma koha omanik Hans Silberfeldt 59 a. w. Ewangeliumi Luteruse usku, kes kaebas et mööda läinud suwel Jaakob Jaaniks oma hobustega ja wankriga tema heinamaast sõites üle läinud, mis peale kuub maha kukkunud ja tema seda ära wõtnud, kogukonna majasse toonud, kellel see sigade trahw 2 rbl. Jakob Jaanikse käest pärida on, nõnda kui tema seda asja juba 7mal Oktobr. 1888 a. kohtule ülesse annud. Pealegi on see kuub tunnistuseks, et Jakob Jaaniks tema heinamaad tallamas käinud, aga 25 rbl. nõudmise peale ei tea tema midagi wastada, waid nõuab pealegi Jakob Jaanikse käest trahwi et see 1887 aast. linade söötmise läbi temale kahju teinud ja niisama ka 1888 a. heinamaa tallamise läbi.
Kohus tundis, et Jakob Jaanikse kaebtuse nõudmine üle kogukonna kohtu mõistmise käis ja et neil mõlemil selle kuue riisumise juures tarwilised tunnistuse mehed puudusiwad, siis ei wõinud kohus midagi mõista. Niisama oli see kuue riisumise kaebtus noorema polize IV jauskonna abilise juures seletada, kus ka Jakob Jaaniks oma kuue kätte saanud. Kohus püüdis neid omalt poolt ka lepitada, aga et see nõnda ei sündinud ja Jakob Jaaniks edasi kaebada nõudis, siis andis kogukonna kohus selle tarwis protokolli wälja, et tema Keiserliku Kullamaa kihelkonna kohtusse edasi kaebada wõib.
Ette astus Waikna wallast Palu koha omanik Jaakop Jaaniks 27 a. w. Ewangeliumi Luteruse usku ja kaebas, et Riisma koha omanik Hans Silberfeldt mööda läinud aastal tema kuue ära riisunud, kui tema on Päri mõisas hobusid näitamas käinud, nõnda kui tema juba seda asja 7mal Oktobr. 1888 a. kohtule ülesse annud ja et tema selle kuue riisumise pärast kohut kainud ja seega 25 rbl. kulusid läinud, mis Riisma koha koha omaniku Hans Silberfeldti käest nõuab.
Ette sai kutsutud Riisma koha omanik Hans Silberfeldt 59 a. w. Ewangeliumi Luteruse usku, kes kaebas et mööda läinud suwel Jaakob Jaaniks oma hobustega ja wankriga tema heinamaast sõites üle läinud, mis peale kuub maha kukkunud ja tema seda ära wõtnud, kogukonna majasse toonud, kellel see sigade trahw 2 rbl. Jakob Jaanikse käest pärida on, nõnda kui tema seda asja juba 7mal Oktobr. 1888 a. kohtule ülesse annud. Pealegi on see kuub tunnistuseks, et Jakob Jaaniks tema heinamaad tallamas käinud, aga 25 rbl. nõudmise peale ei tea tema midagi wastada, waid nõuab pealegi Jakob Jaanikse käest trahwi et see 1887 aast. linade söötmise läbi temale kahju teinud ja niisama ka 1888 a. heinamaa tallamise läbi.
Kohus tundis, et Jakob Jaanikse kaebtuse nõudmine üle kogukonna kohtu mõistmise käis ja et neil mõlemil selle kuue riisumise juures tarwilised tunnistuse mehed puudusiwad, siis ei wõinud kohus midagi mõista. Niisama oli see kuue riisumise kaebtus noorema polize IV jauskonna abilise juures seletada, kus ka Jakob Jaaniks oma kuue kätte saanud. Kohus püüdis neid omalt poolt ka lepitada, aga et see nõnda ei sündinud ja Jakob Jaaniks edasi kaebada nõudis, siis andis kogukonna kohus selle tarwis protokolli wälja, et tema Keiserliku Kullamaa kihelkonna kohtusse edasi kaebada wõib.
