Padise (Kloostri): Ämari vallakohtu protokolliraamat (1866-1887)
| Leidandmed | EAA.2741.1.1 |
|---|---|
| Kaader |  52 |
| Daatum | 21.07.1884 |
| Protokolli number | 5 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Jakob | Willmann | Kohtumees | |
| Karel | Wurmann | Kohtumees | |
| Juhan | Willmann | Kohtumees | |
| J. | Ounroos | Kirjutaja | |
Sell pääwal sai
Härra
1.
Need kuhad pidid keik maksma 4000 (neli tuhat rubla) ehk 110 rubl Tiinuma. Selle raha eest ei saa aga keegi omale ei jahi õigust ega jões kala püiu õigust ei kõrtsu õigust ega kange jooki tegemise ega müimise õigust. Ei wõi ka keegi keelda, kelle krundist enne teed on läbi käinud, need peawad seda siis ka lubama kui koht ostetud on.Aga kõik maksud mis seaduse järele ma ja kuha pealt tuleb maksta ja teha peab iga ostet kuha peremees oma maa ja krundi eest tegema ja maksma. Ja kui kellelgi tarwis on teise krundist wet läbi lasta seda peab see lubama kelle krundist seda tarwis on läbi lasta ilma et selle eest wõiks maksu pärida. Mõis wõib kui se tarwis on, walla ja wald mõisa krundist läbi teha ja nii samma iga kuha pidaja selle krundist kus see aga tarwis on.
Ära sai keeldud, et keegi tänawu oma wana krundi pealt enam ei wõi puud raiuda ega agu teha ei ka loomasi joota, mis teise kätte on maamõedu läbi läinud. Aga uue krundi peal mis maamõedu läbi iga ühe kätte on tulnud wõib loomi joota kui kuha pidaja isi tahab.
Mõisa kuhad kes ka uued kotraktid peawad tegema, on:
1.
Keik need ülewal nimetud kuha pidajad, nii hästi walla, kui mõisa ma peal, peawad tänasest pääwast arwates kuue nädali sees möisa härre juurde minema ja oma tahtmist teada andma.
Ei wõi ka keegi oma kohta enne teisele müüa kui tema möisa wõla on ära maksnud, wõi maksku see teine ostja mõisa wõlg kohe wälja.
Peakohtumees Jakob Willmann
Kirjutaja: J. Ounroos
Sell pääwal sai
Härra
1.
Need kuhad pidid keik maksma 4000 (neli tuhat rubla) ehk 110 rubl Tiinuma. Selle raha eest ei saa aga keegi omale ei jahi õigust ega jões kala püiu õigust ei kõrtsu õigust ega kange jooki tegemise ega müimise õigust. Ei wõi ka keegi keelda, kelle krundist enne teed on läbi käinud, need peawad seda siis ka lubama kui koht ostetud on.Aga kõik maksud mis seaduse järele ma ja kuha pealt tuleb maksta ja teha peab iga ostet kuha peremees oma maa ja krundi eest tegema ja maksma. Ja kui kellelgi tarwis on teise krundist wet läbi lasta seda peab see lubama kelle krundist seda tarwis on läbi lasta ilma et selle eest wõiks maksu pärida. Mõis wõib kui se tarwis on, walla ja wald mõisa krundist läbi teha ja nii samma iga kuha pidaja selle krundist kus see aga tarwis on.
Ära sai keeldud, et keegi tänawu oma wana krundi pealt enam ei wõi puud raiuda ega agu teha ei ka loomasi joota, mis teise kätte on maamõedu läbi läinud. Aga uue krundi peal mis maamõedu läbi iga ühe kätte on tulnud wõib loomi joota kui kuha pidaja isi tahab.
Mõisa kuhad kes ka uued kotraktid peawad tegema, on:
1.
Keik need ülewal nimetud kuha pidajad, nii hästi walla, kui mõisa ma peal, peawad tänasest pääwast arwates kuue nädali sees möisa härre juurde minema ja oma tahtmist teada andma.
Ei wõi ka keegi oma kohta enne teisele müüa kui tema möisa wõla on ära maksnud, wõi maksku see teine ostja mõisa wõlg kohe wälja.
Peakohtumees Jakob Willmann
Kirjutaja: J. Ounroos